Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, kas ja kuidas peab ajutist töötajat juhendama ning välja õpetama.
Lugeja küsib: Suvel on meie kohvikus tööd rohkem ning soovime võtta ajutiselt tööle mõne abitöölise kööki ja paar ettekandjat. Nad teevad lihtsat tööd maksimaalselt paar kuud, kas siis nende tööle võtmiseks on lihtsamad reeglid? Kas neid ei pea nii põhjalikult juhendama ja välja õpetama?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Hoolimata töösuhte pikkusest peab tööandja uuele töötajale korraldama juhendamise ja väljaõppe. Vastasel juhul ei oska töötaja paraku tööd endale ja teistele ohutul viisil teha ning õnnetused on kerged juhtuma.
Ajutistele töötajatele tuleb sarnaselt teiste töötajatega korraldada esmalt juhendamine, st tutvustada ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite koha. Peale juhendamist määrake kogenud töötaja, kes uut töötajat välja õpetama hakkab. Oluline on, et väljaõpetajaks määratud töötaja peaks ise ohutusreeglitest kinni ning tal oleks piisavalt aega ja kannatlikkust uut inimest õpetada. Väljaõppe pikkus sõltub sellest, kui keeruline ja ohtlik töö on ning kas töötajal on samalaadse töö tegemisel kogemusi. Ehk iga kord tuleb eraldi hinnata, kui pikka väljaõpet töötaja vajab ning millal saab töötaja tööle lubada. Tööle lubatakse töötaja siis, kui tööandja on veendunud, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.
Registreerige nii juhendamise läbiviimine kui väljaõppe korraldamine kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamise ja väljaõppe läbimist samal moel. Registreerimine on vajalik, et tööandja saaks pärast vajadusel tõestada, et ta on töötajale nii juhendamise kui väljaõppe korraldanud.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kaja Niinlaup selgitab, kas töötajal on õigus keelduda töötervishoiukontrollist.
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Kristi Uusmaa selgitab, kas ja kui põhjalikult peab töötaja riskianalüüsiga tutvuma.
Tuletame meelde, milliseid maksuaspekte tuleb silmas pidada prillide või muude nägemisteravust kompenseerivate abivahendite hüvitamisel töötajale ning millistel juhtudel laienevad hüvitamise võimalused ka muudele silmade pingutamist nõudvatele töödele.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.