• 29.05.19, 09:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väikesed korteriühistud vabastatakse andmete esitamise kohustusest

Statistikaamet otsustas pärast analüüsi vähem kui 10 korteriga korteriühistud kasumitaotluseta institutsioonide küsimustiku andmete esitamise kohustusest vabastada. Vajalikud andmed saab amet ettevõtlus- ja sotsiaaluuringutest.
Väikesed korteriühistud vabastatakse andmete esitamise kohustusest
  • Foto: pixabay
Alates 1. jaanuarist 2018 tekkis juurde üle 10 000 korteriühistu, sest seadusemuudatuse tõttu tekkis korteriühistu igasse korteriomanditeks jagatud majja, kus ühistut veel polnud. Valdavalt on need vähem kui 10 korteriga ühistud. Tekkinud korteriühistud kanti korteriühistute registrisse, mis on kasumitaotluseta organisatsioonide statistika tegemise alus. Seetõttu sattusid niisugused korteriühistud ka kasumitaotluseta organisatsioonide küsimustiku andmeesitajate hulka.
Osa niiviisi tekkinud korteriühistutest hakkaski tegutsema, aga enamik mitte. Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhataja Marek Začeki sõnul pöördusid Statistikaameti poole sellised korteriühistud, kes ei hakanud tegutsema, paludes vabastada ühistu aruande esitamisest. Ta selgitas, et Statistikaamet analüüsis korteriühistute andmeid ning tulemused näitasid, et vähem kui 10 liikme või korteriga üksuste tulude ja kulude osatähtsus on marginaalne. „Eeldusel, et sama kehtib ka seadusemuudatuse tõttu tekkinud korteriühistute puhul, otsustasime, et ei küsi andmeid ühistutelt, kes ei pea esitama majandusaasta aruannet. See puudutab ka umbes 8700 loodud korteriühistut,” kirjeldas Začek otsuse tagamaad.
Statistikaamet kogub statistikatöö „Kasumitaotluseta organisatsioonid“ tegemiseks andmeid sama nimetusega küsimustikuga. Statistikatöö eesmärk on anda teavet kasumitaotluseta organisatsioonide majandustegevuse, tulude-kulude, liikmete ja töötajate arvu kohta. Kasumitaotluseta organisatsioonide andmed on sisemajanduse koguprodukti arvutamise, rahvamajanduskontode ja pakkumise-kasutamise tabelite koostamise alus. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Allikas: Statistikaamet

Seotud lood

Uudised
  • 21.05.19, 10:10
Mida tuleb korteriühistus üldkoosoleku korraldamisel kindlasti teada
Kevad on korteriühistutele oluline aeg just üldkoosolekute korraldamiseks ja läbiviimiseks. Paljudel ühistutel on juba koosolekud toimunud, aga kindlasti on ka neid, kus üldkoosolek alles ees seisab. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi jagab juhiseid, kuidas see korrektselt läbi viia.
Uudised
  • 15.01.19, 14:26
Korteriühistu mure: korteriomanik ei tule ühistu koosolekule
Korteriühistutele teeb muret ühistuliikmetest korteriomanike passiivsus: korteriühistu koosolekutele ei viitsita kohale tulla. Mida sellisel puhul teha? Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on mure inimeste passiivsuse pärast mõistetetav ja soov korteriomanikke koosolekule saada suur.
Uudised
  • 25.05.18, 13:00
10 olulist asja korteriühistu üldkoosoleku kohta
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tutvustas hiljutisel korteriühistute õigusteabepäeval oma uudisteost “Nõuanded korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?" ning tõi välja olulisemad küsimused, mis on tõusetunud uue seaduse praktiseerimisel.
Uudised
  • 16.06.14, 16:08
Kes peab allkirjastama MTÜ aastaaruande?
Grant Thornton Rimessi õigusnõustaja Kristel Tiits vastab lugeja küsimusele ning selgitab, kes peavad allkirjastama MTÜ majandusaasta aruande ja mida teha, kui mõni juhatuse liige keeldub oma kohustusi täitmast.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele