Mis on võlaväsimus?

Peeter Koppel defineerib võlaväsimust kui hetke, mil laenajatel pole lihtsalt enam huvi laenata. Kas siis sellepärast, et neil ei ole selle laenuga midagi teha või pole neil enam ka laenuvõtmise võimekust. Lisaks sellele mõeldakse aina rohkem ka sellele, kuidas on liikunud riskid seoses võlakoorma kasvuga.

„Võlaväsimus võib olla seega miski, mis toobki kaasa majanduse jahtumise. Iga majandussurutis on justkui unikaalne, kuid samas ei ole ka. Midagi juhtub alati üllatavalt ja äkki – majandusaktiivsus kuivab kokku. Mida aga jälgida, et üllatus ennast nii järsult ei tabaks?“

Investeerimisest rääkides, nimetab strateeg Euroopat üheks õnnetuimaks kohaks ning mingit tugevat majanduskasvu tema ei näe. Euroopast rääkides: intressimäärad on madalad, turul on võlaväsimus, paljudes riikides on noorte tööpuudus kahekohaline number. Ometi on meil tehnoloogia, digitaliseerimine, robotid. Kus siis Euroopa mängu tuleb? Vaadates TOP 10 maailma suurima kapitalisatsiooniga riike – näeme, et neist kaheksa on Ameerikast ning kaks Hiinast. Lisaks sellele, et Euroopas on võlaväsimus, ei ole suudetud isegi sellele tehnoloogiapeole isegi mitte kohale tulla.

- Esimene oleks parim stsenaarium: globaalne kasv jääb potentsiaalse kasvu tasemele või tõuseb pisut üle selle, kuid inflatsioon püsib praegusel tasemel või kerkib veidi.

- Teine võimalik stsenaarium oleks see, et hiljutine kasvutempo langus on tõepoolest tingitud ajutistest teguritest, mis praegu tasapisi kaovad.

- Kolmas stsenaarium oleks see, et hiljutine majanduskasvu aeglustumine on olemuselt struktuuriline ehk tingitud asjaolust, et majandustsükkel hakkab lõppema ja võlakoormus on üha suurem, mida süvendab veelgi elanikkonna vananemine.

Kogu Peeter Koppeli esitluse aastakonverentsil on peagi kuulatav Äripäeva raadios.