Käibemaksudirektiivi1 (direktiiv) artikli 11 alusel saavad isikud ennast registreerida ühiseks käibemaksukohustuslaseks, kui nad on omavahel majanduslikult tihedalt seotud. Sama artikli teises lauses lisatakse, et liikmesriik võib võtta tarvitusele mistahes meetmeid, et takistada selle sätte kohaldamist maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil või maksupettuste toimepanemiseks.
- Maksuekspert Tõnis Elling kirjutab käibemaksugrupi loomise tingimustest Foto: Meeli Küttim
Käibemaksuseaduse (KMS) § 26 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslaste ühise taotluse alusel ühe maksukohustuslasena (käibemaksugrupina) registreerida emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub rohkem kui 50% samale isikule või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased. Eesti seadusandja on konkreetselt sätestanud, mis iskud võivad olla selle artikli mõistes seotud isikud. Muid piiranguid seadusandja kehtestanud ei ole. Rõhutada tuleb vaid seda, et käibemaksugruppi kuuluvad isikud peavad olema käibemaksukohustuslased.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.