MTÜ käibemaksustamise eripärad

Mittetulundusühingute ja avalik-õiguslike ühingute käibemaksu kohustuse tekkimise ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kohta on hulgaliselt vaidlusi. Üks hiljutine Euroopa Liidu Kohtu lahend aitab tuua selgust kohaliku omavalitsuse käibemaksukohustuse kohta.

Käibemaksudirektiivi artikkel 13 alusel ei käsitata riike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena või kui nende tegevuse maksustamata jätmine kahjustab konkurentsi. Igal juhul käsitatakse avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena seoses direktiivi 1 lisas nimetatud tegevusaladega, välja arvatud juhul, kui nende tegevuste maht on tühine.

Ungaris oli kohtuvaidlus, mis jõudis Euroopa Liidu Kohtusse[1]. Ungari kohaliku omavalitsuse üksus moodustas enda 100% osalusega mittetulundusühingu (MTÜ), millega sõlmis lepingu avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja varakasutuse kohta. MTÜ kohustus omavalitsusüksuse poolt makstava tasu eest ja tingimusel, et selleks antakse tema kasutusse teatav omavalitsusüksuse omandis olev vara, täitma teatavaid avaliku võimu ülesandeid. MTÜ teenuste eest KOV-le arvet ei esitanud, ega arvestanud teenuste pealt ka käibemaksu.

Ungari maksuamet väitis, et MTÜ poolt osutatud teenus oli maksustatav käive.

Euroopa Kohus rõhutas, et võimalus liigitada teenus „tasuliseks tehinguks“, mis üldjuhul on direktiivi 2006/112 artikli 2 lõike 1 punkti c alusel käibemaksuga maksustatav, eeldab üksnes seda, et teenuse osutamise ja maksukohustuslase poolt tegelikult saadud tasu vahel oleks otsene seos. Euroopa Kohus otsustas, et tegemist on tasulise teenusega, hoolimata sellest, et vaidlusaluse teenuse osutamise kohustus on KOVile pandud seadusega. Kui MTÜ täidab teatavaid avaliku võimu ülesandeid MTÜ ja KOVi vahel lepingu alusel, siis see on teenuste osutamine tasu eest, mis maksustatakse käibemaksuga. Järgmisena analüüsis kohus veel kahte küsimust, mis võiksid nimetatud teenuse käibemaksust vabastada. Kumulatiivselt peavad olema täidetud kaks tingimust. Tegevust peab läbi viima avalik-õiguslik organisatsioon ja tegevus tuleb läbi viia ametivõimuna[2].

Käsitledes avalik-õigusliku organisatsiooni staatust, sedastas kohus, et MTÜ on loodud mittetulundusliku ühingu vormis ja eraõiguslikel alustel. Tal on iseseisvus oma majandustegevuse ja igapäevase juhtimise korraldamisel. Selles kontekstis on ilmne, et MTÜ ja omavalitsusüksuse vahel ei ole organisatsiooniline seos, kuna ühing ei ole asutatud omavalitsusüksuse poolt vastu võetud otsusega, mis määratleks teenused, mida omavalitsusüksusele tuleb osutada[3].

Teise tingimuse kohta, mis on sätestatud direktiivi 2006/112 artikli 13 lõikega 1, mille kohaselt vabastatakse käibemaksust ainult see tegevus, mille avalik-õiguslik organisatsioon viib läbi ametivõimuna, Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast[4] ilmneb, et see tingimus ei olnud juhul täidetud. MTÜ suhtes kehtivad eraõiguse sätted ja talle ei ole lepinguga pandud avaliku võimu ülesannete täitmiseks omavalitsusüksuse avaliku võimu õigusi. Seega saab järeldada, et MTÜ ei tegutse avalik-õigusliku regulatsiooni raamistikus.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et KOV poolt loodud eraõiguslik juriidiline isik ei saa täita KOVi ülesandeid ja tema poolt KOVile osutavad teenused on käibemaksuga maksustatavad. KOV käibemaksukohustusest saab pikemalt lugeda Raamatupidamise Praktiku aprilli numbrist.

[1]C-182/17

[2]Saudacor, C-174/14, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika.

[3]Saudacor, C-174/14, punkt 67.

[4]Saudacor, C-174/14, punktid 70 ja 71 ning seal viidatud kohtupraktika.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ juhtiv maksunõustaja