Õiguskantsler pöördus firmajuhtide töötuskindlustuse asjus riigikohtusse

Rõhutamaks erinevust juhatuse liikmete ja töötuskindlustushüvitisele õigustatud isikute vahel, esitatakse enamasti kolm argumenti:

- juhatuse liige on tööga hõivatud, sest äriühingu juhtimine on olemuselt töö;

- juhatuse liige ei ole ilma töise sissetulekuta, kuna ta saab juhatuse liikme tasu;

 - juhatuse liige, kelle töö ei ole tasustatud, võiks äriühingu juhtimise eest tasu saada.

Äriühingu juhtorgani liikmeks olekuga ei kaasne automaatselt õigus saada tasu. Eeldus, et juhatuse liikme tegevus peaks olema tasustatud, kehtib vaid juhul, kui puudub selgesti mõistetav motiiv tasuta tegutsemiseks: näiteks siis, kui isik täidab juhatuse liikme ülesandeid talle mitte kuuluvas äriühingus ning tasuta töötamine ei ole põhjendatav mõne muu asjaoluga (nt optsioonileping, edasilükatud tasu saamise võimalus).

Teadaolevalt on juhatuse liikme staatusest tulenev piirang hõlpsasti välditav. Sageli on kasutatud äriühingu juhatuse liikmeks mõne teise isiku määramist. Juhatusest vormiliselt lahkunud, kuid äriühingu tegelikku juhtimist jätkaval isikul on võimalik registreerida end töötuna ja täita töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikke eeldusi. Vaidlusalune regulatsioon jätab töise sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitisest ilma kõik need juhatuse liikmed, kelle puhul on töötuskindlustusmaksete maksmisega kindlustatud risk täielikult realiseerunud, kuid kes ei saa või ei soovi leida piirangu eesmärgiga vastuolus olevaid viise selle vältimiseks.

Samuti ei ole piirangul olulist mõju kuritarvituste vältimisel. Kuritarvitamist saab tõenäoliseks pidada vaid siis, kui oodatav kasu on suurem või kaalukam kui selle saamiseks vajalikud kulutused või pingutused. Otsustamaks, kas kehtiv regulatsioon annab motiivi töötuskindlustusskeemi kuritarvitamiseks, tuleb hinnata, kui tasuv on luua näiline töökoht, maksta vähemalt aasta jooksul töötuskindlustusmaksetega maksustatavat töötasu (et omandada töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalik minimaalne töötuskindlustusstaaž), tasuda muid tööjõumakse ning mõjutada töösuhte lõppemist nii, et see ei välistaks õigust töötuskindlustushüvitisele. Arvutused näitavad, et võimalus saada töötuskindlustushüvitist ei ärgita looma fiktiivseid (õigus)suhteid või varjama olulisi asjaolusid eesmärgiga saada kasu töötuskindlustusskeemist.

Samas ei pruugi kuritarvitamise ajendiks olla ainult loodetud kasu töötuskindlustushüvitisest. Selleks võivad olla töötuna arvelolekuga kaasnevad muud eelised: kogu töötuna arveloleku ajal kehtiv ravikindlustuskaitse, õigus saada tööturuteenuseid (nt koolitust) ja tööturutoetusi (nt töötutoetust). Juhatuse liikmete töötuskindlustuskaitsest ilma jätmine ei ole aga sobiv meede, et võidelda töötuna arvelolekuga kaasnevate hüvede eesmärgipäratu või ebatõhusa kasutamise vastu.