Maksumaksja sõber ja vaenlane - Ilves ja Ligi

EML tunnustab presidendi otsust jätta välja kuulutamata riigikogus vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seadus, mis oleks pannud ettevõtjatele kohustuse hakata esitama käibedeklaratsiooni lisas detailset infot oma tehingute kohta. EML arvates tekitab kavandatav maksudeklaratsiooni lisa tarbetut lisatööd, mis ei anna maksupettuste vastu võitlemisel erilist efekti, kuid koormaks eriti väikeettevõtjaid ning seaks ohtu ärisaladuste kaitse. EML loodab, et seaduse uuel arutamisel võtab riigikogu arvesse ettevõtlusorganisatsioonide pakutud alternatiivseid lahendusi nagu pöördmaksustamine või detailsem aruandluskohustus ainult riskigruppi kuuluvatele ettevõtjatele.

Maksumaksja vaenlase tiitli sai rahandusminister Jürgen Ligi. EML leiab, et mitmed 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses esitatud maksuseaduste muutmise ettepanekud (käibedeklaratsiooni lisa, sõiduautode sisendkäibemaksu piirang, käibemaksutagastuse tähtaja pikendamine, makstud maksude avalikustamine) lähtuvad küll õigetest kavatsustest, kuid nende muudatuste sisu ja avalikkusele tutvustamise viis on täiesti vastuvõetamatu. Samuti häirib maksumaksjaid rahandusministri ülbe suhtlemisstiil ja kohatud väljaütlemised.

Käibemaksupettused on tõsine probleem kogu Euroopas — see probleem on sama vana kui käibemaks ise. Tegemist on tänapäeval organiseeritud kuritegevuse liigiga, mille vastu võitlemine saab olla edukas ainult õiguskaitseorganite tõhusas koostöös. Selle asemel soovib riik suurendada ausate maksumaksjate halduskoormust, mis meenutab Nõukogude armees praktiseeritud kollektiivse karistamise meetodeid.

Käibedeklaratsiooni lisade täitmine ja nendest kümnete miljonite kirjetega andmebaasi loomine ei ole mitte lihtsalt mõttetu asendustegevus (sest see ei takista kurjategijaid oma pettusi jätkamast, kuid võtab palju tähelepanu ebaoluliste vigade selgitamisele), vaid otseselt kahjulik ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Seaduseelnõu pooldajate seisukohtadest saab välja lugeda riigi soovi hakata ettevõtjaid aina rohkem kontrollima ja jälitama — järgmise sammuna ootaksid meid kohustuslik e-arve, riiklik raamatupidamisprogramm, sularaha keelustamine jne, mis lõpeks kõikide ettevõtjate kogu majandustegevuse info reaalajas jälgimise ja talletamisega ehk sisuliselt kogu eraettevõtluse riikliku kontrolli alla võtmisega. Kas me sellist Eestit tahame?

Küsimus ei ole tehnilises võimekuses, vaid põhiseadusega kaitstud isikuõiguste ja —vabaduste austamises. Tänapäeval ei oleks tehniliselt mingit probleemi kiibistada kõik inimesed ning talletada iga samm, iga kõne, internetikasutus jne, kuid me ei tee seda ainult sellepärast, et demokraatliku riigi kodanikud ei ole sellise isikuvabaduste piiramisega nõus. Võrreldes vana Euroopaga on Eesti inimesed oma privaatsuse loovutamisesse suhtunud suhteliselt mõistvalt (näiteks Saksamaal peetakse inimestele isikukoodide omistamist siiani põhiseadusevastaseks ja Suurbritannias tunnistati 2010. aastal kehtetuks ID-kaardid), kuid igal asjal on piir.

Meile valmistab muret ka loodava „superandmebaasi“ turvalisus. Maksu- ja tolliametis (MTA) vahetub igal aastal sadu ametnikke ning keegi ei saa välistada, et tulevikus nii mõnigi neist loob endale erasektorisse tööle mineku tarbeks korraliku andmebaasi tulevaste konkurentide hankijatest ja klientidest. Jah, me usume, et MTA arvutisüsteemid on turvalised, kuid kindlasti olid väga turvalised ka Ameerika Ühendriikide luureteenistuse NSA süsteemid, mille sisu on siiski praeguseks kogu maailmale avalikuks saanud.

Ametiautode erakasutuse optimaalne maksustamine on probleem, millega on Eestis saanud pead murda kõik rahandusministrid enne praegust ja saavad tegeleda ka kõik järgmised. Ei ole võimalik leida kõigile sobivat meetodit, mida oleks lihtne kontrollida, kuid mis ühtlasi tagaks ka võimalikult õiglase maksustamise. Mis tahes muudatuse tegemisel ei tohi unustada, et maksumaksjate enamik kasutab ametiautot valdavalt töösõitudeks ning paljudes Eesti paikades on sõiduauto kasutamine üldse ainus toimiv liikumisviis.

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu, millega soovitakse piirata kõikide ametiautode sisendkäibemaksu mahaarvamist põhjendusega, et väike osa ettevõtjaid kuritarvitab kehtivat seadust ja kasutab kallist maksuvaba ametiautot valdavalt isiklikul eesmärgil, on ebaõiglane ja solvav kõikidele ausatele maksumaksjatele, kelle jaoks on sõiduauto igapäevaselt vältimatult vajalik töövahend.

EML arvates ei ole praegust juba ligi 10 aastat kehtinud erisoodustuse ja omatarbe maksustamise süsteemi vaja muuta, kuid erisoodustuse hinna võiks seada sõltuvusse auto hinnast. Samuti tuleks avalikus teenistuses kehtestada nõue, et ametnikud maksavad oma töövälise autokasutuse ise kinni, mitte ei lase maksumaksja rahast makse maksta. Esimeses järjekorras kehtib see rahandusministri enda kohta, kelle 2013. aastal soetatud uue ametiauto Mercedes-Benz E 350 maksumus on 52 488 eurot.

Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.