Lehis: maksumaksja edetabel paneb eksportööri häbiposti 

„Maksude avalikustamine sellisel kujul nagu see on plaanitud eelnõus, ei täida seatud eesmärki, vaid pigem annab väärinfot ning kahjustab ettevõtjate huve,“ kirjutas Lehis maksumaksjate liidu kodulehel.

Eelnõu kohaselt hakatakse avaldama isiku poolt makstud maksude kogusummat, maksuliike eristamata. „Selline statistika annab maksulaekumistest äraspidise pildi, sest ühte patta pannakse täiesti erinevad maksud – oma kasumilt makstavad maksud, töötajate palkadelt makstavad maksud ja kaudsed maksud (näiteks aktsiisid ja käibemaks), mida ettevõtja tegelikult kogub oma klientidelt kokku selleks, et maksuametile edasi maksta. Arvesse lähevad ka tagastusnõuded, mis tähendab, et edetabeli alumine ots ei lõpe mitte nulliga, vaid suurte miinustega,“ selgitas Lehis.

Tema sõnul peab see, kes soovib edetabelist midagi välja lugeda, tundma kõikide maksude toimimise põhimõtteid. „Kes neid põhimõtteid ei tunne, võib teha avaldatud infost väga valesid järeldusi ja see võib mingil hetkel muutuda ohtlikuks kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale,“ lisas Lehis.

Veel ütles maksumaksjate liidu juht, et eksportöörid, kelle õlul on kogu Eesti rahvusliku rikkuse loomine langevad „autahvlilt“ välja, kuna ekspordile kehtib 0% käibemaksumäär ehk eksportöörid deklareerivad käibemaksutagastusi.

„Kõige edukamad maksumaksjad oleksid uue süsteemi järgi kütuse, tubaka ja alkoholi maaletoojad, sest nemad maksavad nendelt toodetelt aktsiisi ja kogu hinnalt ka käibemaksu,“ selgitas Lehis.

Liidu juhi sõnul on suur osa äriühingute maksuinfost kogu aeg avalik olnud, sest äriregistrile esitatud aastaaruannetest on kasumiaruande eraldi ridadel näha palgakulud, sotsiaalmaks ja dividendide tulumaks. „Maksude lisast näeb ka muude maksude saldosid aasta lõpus,“ lisas ta. Samuti näidatakse aruandes ära keskmine töötajate arv ja juhtkonna tasud. Lehise arvates ei tohiks peale 2009. aastat, kui majandusaasta aruandeid tuleb esitada elektrooniliselt, olla keeruline seal leiduvaid andmeid töödelda ja neist mis iganes edetabeleid koostada.

Kokkuvõtteks ütles Lehis, et kui esmapilgul võib kavandatav seadusemuudatus tunduda lihtsalt mõttetu asendustegevus, siis pärast asja süvenemist ja kõikide ohtude hindamist julgeb ta väita, et see eelnõu on praegusel kujul Eesti majandusele otseselt kahjulik ja lausa ohtlik.

Lasse Lehise täispikka arvamust saad lugeda SIIN!