Eesti Pank: tarbimise kõrvale vaja investeeringuid

"Neljanda kvartali aeglases majanduskasvus mängis suurt rolli energiasektor. Soojuse tootmise maht oli tavapärasest leebema ilma tõttu kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Ta lisas, et ehkki SKP arvestuses vähendas see majanduskasvu, leevendasid väiksemad küttekulud vähemalt lühiajaliselt pinget enamiku majapidamiste ja ettevõtete eelarves. "Majapidamiste tarbimisotsused on seejuures muutunud julgemaks ning lisaks esmavajalikele kaupadele osteti möödunud aasta lõpus üha enam püsikaupu."

Kiiremaks majanduskasvuks on aga tarbimise kõrval vaja enam investeeringuid, sest kestlik majanduskasv saab toetuda kapitali kasvule, ütles Oja. Investeeringud uude tootmisvõimsusse neljandas kvartalis aga tõenäoliselt märkimisväärselt ei kasvanud. Kui jätta kõrvale transpordivahendid, mille import kasvas riigiettevõtte investeeringu tõttu, siis neljandas kvartalis kapitalikaupade sissevedu vähenes. Tootmisvõimsuse rakendatus on samas praegu buumieelse keskmise lähedal, mistõttu on suurenenud vajadus uute investeeringute järele.

Oja märkis, et kuigi majanduskasv jäi esialgsel hinnangul prognoositule alla, on väliskeskkonna nõudlus siiski tasapisi elavnemas. "Töötleva tööstuse toodang kasvas neljandas kvartalis märksa enam kui SKP – kvartalivõrdluses hooajalisi tegureid arvesse võttes 2% ja lisandväärtus esialgsel hinnangul aastavõrdluses 10%." Tööstussektori müügi kasv toetus neljandas kvartalis suurenenud euroala-suunalisele ekspordile, kuid väljapoole euroala tööstussektori eksport vähenes. Kuigi Euroopas ollakse majandusolukorra paranemise suhtes üldiselt optimistlikud, on viimasel ajal mõnevõrra suurenenud riskid arenevate turgude kasvu suhtes.

Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosi järgi majanduskasv sellel aastal kiireneb ja 2014. aasta kasvuks kujuneb 2,6%.