Palgastatistika aruandlus võib väheneda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uudiskirjas seisab, et koda toetab statistikaameti ideed teha palga- ja tööjõukulude statistikat TSD pealt eeldusel, et  andmete edastamine oleks ettevõtjate jaoks võimalikult lihtne ja mugav ning ei tooks kaasa halduskoormuse kasvu.

Praegu peab ligi 80 000 ettevõtjat esitama iga kuu maksu- ja tolliametile maksudeklaratsiooni, kus näidatakse eelmise kuu eest tasutav tulu- ja sotsiaalmaks. Lisaks on umbes 11 000 ettevõtet kohustatud esitama statistikaametile palgastatistika aruande, kus muu hulgas tuleb märkida töötajatele väljamakstava tasu suurus ning tasutav sotsiaalmaks. Ettevõtjad ning ka kaubanduskoda on korduvalt avaldanud  arvamust, et ettevõtjad ei peaks riigile esitama kaks korda sarnase sisuga palgaandmeid.

Statistikaameti ettepanek on täiendada TSD lisa 1 statistiliste näitajatega tähendab, et valimisse sattunud ettevõtted ei peaks enam statistikaametile esitama eraldi palgastatistika aruannet, vaid saaksid vajalikud statistilised näitajad esitada koos TSD-ga. Algatuse kohaselt peaks palgastatistika valimisse sattunud ettevõte lisaks töötaja töötundide arvule märkima veel igale töötajale eelmisel kuul välja  makstud pensioni, stipendiumi ja toetuse; ebaregulaarse preemia ja lisatasud ning töö mitteandmisel või töötamise takistuse korral  makstava keskmise töötasu. Nimetatud tasusid ei pea ettevõtja välja tooma, kui tööandja ei ole vastavat makset teinud.

Kaubanduskoda on statistikaametile esitanud ettepaneku küsida palgastatistika valimisse sattunud ettevõttelt andmeid ainult iga töötaja töötundide kohta. Leiame, et avalikkusele pakub huvi eelkõige statistika selle kohta, kui suur on keskmine palk, samas andmed stipendiumite, toetuste või preemiate kohta ei ole esmatähtsad ning neid andmeid ei peaks statistikaamet ettevõtetelt koguma.

Maksu- ja tolliameti ülesandeks jääks ka kontrollida, et koos TSD-ga oleksid esitatud statistilised näitajad.

Statistikaametil on ka teine muudatusettepanek. Nimelt oleks vaja statistiliste näitajatega täiendada ka töötamise registrit. Ettevõtted peaksid registrisse kandma töötaja nime, isikukoodi, ettevõtte registrikoodi, töötamise alustamise kuupäeva ning töötamise liigi (nt tööleping, käsundusleping) Statistikaamet soovib, et ettevõte kannaks lisaks eelnevalt nimetatud andmetele registrisse ka töötaja töökoha asula täpsusega (nt küla, alevik, linn). Kaubanduskoja hinnangul võiks piisata ka märkimisest kohaliku omavalitsuse tasandil.