Oskustega töötaja ihkab äraelamisest enamat

Järgneb Kadri Seederi arvamuslugu.

Palgainfo agentuuri uuringus osalenutest 90% soovib saada palka rohkem kui 550 eurot kätte. Samas oli neljandiku vastajate netotöötasu alla 520 ­euro. Madalapalgalistel ületab soovitud palk 150–180 eurot saadava palgataseme, kõrgemapalgalistel oli saadava ja soovitud palga erinevus 400–500 ­eurot kätte.

Võrreldakse keskmisega ja Soomega. 550–700 netopalga sooviga vastajad põhjendasid seda sagedamini vajadusega “palga eest ära elada”. Viidati hindade tõusule ja kulude kasvule. 700 eurost ülespoole jäävate palgasoovidega töötajate nõuded elukvaliteedile ja tarbimisvõimalustele on suuremad ning ei piirdu ainult “äraelamisega”. Normaalseks peetakse, et töötav inimene saab lisaks esmavajaduste katmisele oma palga eest meelelahutust tarbida ja kvaliteetselt puhata.

Töötajad ja tööotsijad, kes hindasid oma palgasoovi keskmisest kõrgemaks, põhjendasid seda oma heade kogemuste ja oskustega ning ka töö keerukuse ja suure vastutusega.

Palgasoovi põhjendamisel on olulised argumendid ka turuõiglus ja organisatsiooni­sisene õiglus. Kuna töötajatel ei ole sageli aimu samal ametikohal makstavatest palkadest, siis võrreldakse oma palka Eesti keskmise brutokuupalgaga ja ka piirkonna palgatasemega, aga ka Soomes makstavate palkadega. Seda, et piirkonnast tulenevalt makstakse sama töö eest erinevat palka, peetakse paratamatuks.

Edu jagamist peetakse õiglaseks. Palgasoovi võivad kergitada hea kasuminumbri ja väljamakstud dividendide teated. Töötajad peavad õiglaseks, et organisatsiooni edu jagatakse töötajatega, ning selliste teadete valguses palgatõusust keeldumist tajutakse ebaõiglasena. Ka ühe organisatsiooni sees väga erinevat elukvaliteeti võimaldavad palgatasemed võivad kergitada palgasoove.

Kui töö väärtuse ja töötaja oskuste taseme üle võib vaielda,  siis soovi saadava palgaga ära elada on keerulisem vaidlustada.