Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töövõimereformi seaduseelnõu. Reformi eesmärgiks on aidata vähenenud töövõimega inimestel leida neile sobilikku tööd. Samuti toetada tööandjaid, et nad oleksid valmis pakkuma tööd ka erivajadustega inimestele.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles, et tööpuudus on kolme viimase aastaga langenud 2,5 korda, tööjõupuudus aga üha kasvab. „Juba hakatakse otsima ka neid inimesi, kes seni on tööjõuturult eemal olnud,“ ütles minister. „Erivajadusega inimese palganud tööandjal aitame kohaldada töökohta ning need lisakulud hüvitatakse täies mahus. Julgen öelda, et tööandjad on vägagi huvitatud erivajadusega inimeste palkamisest,“ lisas Rõivas.
Reform puudutab umbes 100 000 inimest ja see on ette valmistatud koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega. Töövõimereformi seadus peaks jõustuma 2015. aastast. Uus töövõimeskeem rakendub järk-järgult. Juulis 2015 hakatakse uue skeemi järgi hindama uusi vähenenud töövõimega inimesi. Jaanuarist 2016 hakkab töötukassa hindama ka praeguseid töövõimetuspensionäre, kellel lõpeb senine püsiva töövõimetuse tähtaeg.
Töövõimereform näeb ette praeguse töövõimetuspensioni saajatele pensioni suuruse säilitamise. Kui inimesele on kehtivas süsteemis määratud töövõime kaotuse protsent vähemalt kaheks aastaks ja uues süsteemis on tema toetus väiksem kui pension, siis uue määramiseni makstakse toetust varasema pensioni täies ulatuses. See on kantud soovist muuta reformiga tõepoolest inimeste elu paremaks ja vältida olukorda, kus reformi käigus keegi kannatama peaks.
Töövõime hindamist, teenuste osutamist ja toetust maksmist hakkab koordineerima Töötukassa. Lisaks riigieelarve vahenditele on töövõimereformi ellu viimiseks kavas kasutada 180 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurfondide raha.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.