Eesti Pank teatas, et ettevõtete võlakohustuse ja omakapitali suhe on viimase 10 aasta madalaim. Paranenud on ka ettevõtete likviidsus, hoiuste ja sulara maht on aastaga kasvanud 10 protsenti.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar ütles, et ettevõtete võlakohustuste maht oli 2013. aasta kolmanda kvartali lõpus 0,7% suurem kui aasta eest. Teise kvartaliga võrreldes vähenesid võlad 1%.
Kodumaistest pankadest võetud laenude jääk suurenes kvartaliga ligikaudu 150 miljonit euro võrra, ent välismaalt võetud laenude jääk vähenes, kuna kaubandussektoris maksti tagasi ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses lühiajalisi laene. „Samal ajal kasvas ettevõtete omakapital läbi reinvesteerimise suhteliselt kiiresti, alanes ettevõtete finantsvõimendus ehk võlakohustuste ja omakapitali suhe viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Lisaks paranes ettevõtete likviidsus – ettevõtete käes oleva sularaha ja hoiuste maht kasvas aastaga 10%,“ võttis Raudsaar muutusi kokku.
Majapidamiste võlakohustuste seis paranes.
Majapidamiste rahaliste säästude, st hoiuste ja majapidamiste käes oleva sularaha, kasv on viimastes kvartalites mõnevõrra aeglustunud. Säästud kasvasid siiski 2013. aasta kolmanda kvartali lõpus aastavõrdluses ligikaudu 7%.
Majapidamiste võlakohustuste maht on hakanud tasapisi suurenema – eelmise kvartaliga võrreldes 29 miljoni euro võrra. Aastavõrdluses majapidamiste võlakohustused kolmandas kvartalis siiski veel veidi vähenesid.
Raudsaar tõi välja, et reaalsektori (majapidamiste ja mittefinantssektori ettevõtete) võlakoormus ehk võla maht suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) alanes kolmanda kvartali lõpuks 129%ni. Võrreldes kolme ja poole aasta taguse tipptasemega on võlakoormus vähenenud 37 protsendipunkti ja jõudnud 2006. aasta keskpaiga tasemele.
Tagasihoidliku laenuaktiivsuse tõttu oli Eesti majandus tervikuna 2013. aasta kolmandas kvartalis netolaenuandja, nagu aasta esimesel poolelgi. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.