Enamus globaalsetest suurettevõtetest näeb vajadust tugevdada finantsjuhtimise rolli ettevõtetes. Sellest tulenevalt kavatsetakse teha investeeringuid finantsala spetsialistide arendamisse ning riskijuhtimisse, näitas KPMG Internationali uuring.
KPMG Internationali tehtud uuring näitas, et 440st ettevõtete finantsdirektorist ja –juhist enamus kavandab investeeringuid ning intelligentsete finantsmudelite rakendamist.
• 44% vastanutest pidas personali arendamist edukuse võtmeküsimuseks, kuid ühtlasi ka väga keerukaks ülesandeks.
• Üle 50% leidis, et inimestega seotud protsessides nagu personali hoidmine ettevõttes ja nende tehniliste oskuse parandamine, seisavad ees dramaatilised muutused.
KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers ütles, et intelligentne finantsjuhtimine võimaldab finantsüksusel aidata teha paremaid ja kiiremaid otsuseid, tuginedes õigele ning õigeaegselt edastatud informatsioonile „Nii nüüd kui ka edaspidi peab finantsjuhtimine ulatuma kaugemale tavalisest raamatupidamisest ning aruandlusest, et funktsiooni teadmiste najal saaksid äriüksused teha strateegilisi otsuseid,“ sõnas Jegers.
Võrreldes 2011. aasta uuringuga oli 25% rohkem finantsjuhte, kelle sõnul peavad nende ettevõtted väga oluliseks kulutada raha finantsfunktsiooni parandamisele.
Finantsjuhtimise rolli kasvu kinnitavad ka küsimuste vastused:
• 49% finantsala tippjuhtide sõnul saavad nad hästi suhelda ettevõtte juhatusega, samas kui nelja aasta eest arvas nii 40%.• 44 %i (varem 33%) saavad anda panuse ettevõtte pikaajalise tegevusstrateegia arendamisse.• 56% arvates on finantsfunktsioonil järgmisel viiel aastal äristrateegia arendamises ja elluviimises veelgi suurem roll.
Edukamad ettevõtted rakendavad oma tegevuses ka kaasaegseid analüüsivahendeid ja -tehnikaid, et pidevalt parandada prognoosivõimekust, riskide tuvastamist ja juhtimist, uute turuvõimaluste avastamist ning finantstulemusi.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.