Tartu Linnavalitsus kinnitas 2014. aasta projektitoetuste eelarve, mille kohaselt toetab linn tänavu kultuuri-, spordi- ja noorsootööprojekte 947061 euroga. Linna toetus võrreldes möödunud aastaga on kultuuriprojektidele tõusnud ligi viiendiku ja spordiprojektidele neljandiku võrra.
Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et toetuste jagamisel erinevates valdkondades eeldatakse projektide mitmekesisust ja ürituste ning ettevõtmiste jagunemist kõigi aastaaegade vahel. „Toetust saavad ka mitmed uued ideed ja üritused,“ kommenteeris Teppan.
Kultuurivaldkonna projektide toetuste eelarve tõusis võrreldes möödunud aastaga 19%. Kultuuriprojekte toetab linn tänavu 486 950 euroga. Lisaks traditsioonilistele suurfestivalidele toetatakse ka uusi üritusi ja alustavaid väikefestivale, mis annavad võimaluse noorte kultuurikorraldajate esiletõusuks, rahvusvähemuste kultuuriliseks organiseerumiseks ning kogukonna ühistegevuseks.
Kultuuriprojektide eelarve tõus võimaldab Teppani sõnul suurendada ka nende kultuuriasutuste toetusi, mis pakuvad aastaringset kvaliteetprogrammi ning on kohaliku kultuurielu olulised eestvedajad.
Spordiprojektide toetuseks jagatakse 433 450 eurot, mis on 27 protsenti suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna 2014. aasta on kuulutatud liikumise aastaks, toetatakse eeskätt suuri ja laiale huviliste ringile mõeldud erinevatel aladel toimuvaid spordiüritusi, samuti Tartu linna tiitlivõistluste korraldamist. Suuremad summad spordiprojektide eelarvest lähevad mainesündmustele: Tartu maratoni üritustele, rühmvõimlemise MK Tartu etapile ja Miss Valentini võistlusele, jalgrattavõistluse Tartu GP 2014 toetuseks ning linna esindusvõistkondade toetusteks. Toetust saavad ka mitmed suured spordisündmused, mis toimuvad Tartus. Suurimaks neist kujuneb Auto 24 Rally Estonia, mis on ka üheks Euroopa ralli GP etapiks.
Noorsootööprojekte toetab linn 26 661 euroga. Aasta jooksul toetatakse noortealgatusprojekte kokku 5000 euroga, mis on 1000 võrra suurem summa kui eelmisel aastal.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.