Hiljuti tunnistas LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke, et ei soovi pealinlasena Tallinnale tulumaksu maksta. Endine majandusminister Meelis Atonen ei soovi aga ilmselt üldse kuhugi tulumaksu maksta ning pakkus välja see maks Eestis kaotada.
Äripäeva toimetus on alati toetanud põhimõtet mitte karistada tulu teenimist maksuga, vaid hakata maksu koguma alles siis, kui seda teenitud tulu hakatakse kulutama. Seetõttu toetame ka Atoneni ideed ning teisigi, kus sama põhimõtet järgitakse.
Meenutame siinkohal, et eelmisel Eduka Eesti konkursil soovitas Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas Eesti edu ja jõukuse kasvatamise hoovana just eraisikute tulumaksu kaotamist. „Julgen riiki edukaks nimetada alles pärast seda, kui meil on välja kujunenud korralik keskklass ning kui Eestisse soovitakse tulla tööle rohkem kui siit väljapoole kiputakse,“ kirjutas Tanilas tänavu jaanuaris tulumaksu kaotamise plussidest.
Ühtlasi on Meelis Atoneni mõte igal juhul hea maksuteemalise avaliku debati elavdamiseks ning ka poliitikud võiksid sellele nüüd kaasa mõelda ja kaasa arvutada.
2014. aasta riigieelarves on tuludena ette nähtud ligi 650 miljonit eurot juriidiliste ja füüsiliste isikute tulumaksu. Koos kohalikesse eelarvetesse laekuva tulumaksuga ulatub summa hinnanguliselt miljardini. Seega jääks tulumaksu kaotamisel eraisikutele ja ettevõtjatele kätte kokku miljard eurot rohkem, mida äranägemist mööda kasutada. Osa sellest jõuab kohe eelarvesse läbi tarbimise kasvu. Ning suur osa läheb kindlasti ettevõtluse edendamiseks, mis omakorda järgmisel ringil riigi tulusid kasvatab.
Tulumaksu kaotamine kui atraktiivne samm pöörab taas suuremat tähelepanu Eesti lihtsale – seeläbi siis isegi veel lihtsamale – maksusüsteemile. Üheprotsendilisele tulumaksu vähenemisele reageerivad ehk vaid tõelised maksufriigid. Kui aga öelda kogu maailmale, et tulge ja teenige nii palju, kui jõuate, meie teilt tulumaksu ei taha, siis see on juba väga atraktiivne nii oma inimestele kui väliskapitalile. Võib olla kindel, et seda juba meie naaber Läti üle ei trumpa.
Eesti majanduse suurima ohuna nähakse praegu kiiret palgatõusu. Tulumaksu kaotades on kardetud 5-6protsendiline palgakasv sisuliselt ühe liigutusega kolmeks aastaks ette ära tehtud ning ettevõtjaid ei pea sellepärast niipea muret tundma. Töövõtjad aga on ühe hüppega eesmärgiks olevale Soome palgatasemele viiendiku võrra lähemale jõudnud. Väheneb majandusmigratsioon ja rohkem kvaliteetseid töökäsi leiab rakendust Eestis.
Mõistagi kerkib kohe peamise küsimusena, kust saada eelarves puudujääv raha. Kui juba hiljutise 24 miljoni euro puhul tuli katteallikaid siit ja sealt kokku kraapida, siis nüüd on summa ju märksa suurem. Võimalusi on erinevaid. Atonen soovitab näiteks võimalustena ettevõtluses litsentsitasude kehtestamist ja ressursi maksustamist.
Toimetuse arvates tuleks eeskätt üle vaadata maamaksu (kinnisvaramaksu) kui rikkuse omamist, mitte tulu teenimist, puudutava maksu põhimõtted. Näiteks (taas)kehtestada kõrgem maamaks eeskätt just omavalitsuste eelarvet silmas pidades. Käibemaksu laekumine kasvab koos tarbimisega, samas vähenevad jõukuse kasvades eelarvest tehtavad sotsiaaltoetused ehk vähenevad kulud. Tulumaksuametnikud saavad aga asuda tõhusalt võitlema hoopis käibemaksupettustega, kust oodatavat lisatulu võib hinnata juba sadades miljonites eurodes. Kaaluda võib ka alkoholiaktsiisi suuremat tõstmist. Samuti väljavõetavate dividendide teatud ulatuses sotsiaalmaksuga maksustamist, mis pärsiks soovi dividendides sisuliselt palka maksta.
Autor: Tiive Saarniit, Äripäev
Seotud lood
Ettevõtja Ülo Pärnitsa sõnul on praegune ettevõtte tulumaks, mida arvestatakse väljamakstud kasumilt, majanduse arendamise seisukohalt õige ja väga mõislik lahendus.
Kuna tulumaks moodustab umbes viiendiku avaliku sektori eelarvest, tähendaks selle kaotamine, et me peaks iga viienda inimese avalikus sektoris koondama, viienda kooli sulgema ja viienda teejupi remontimata jätma, ütles pankur Indrek Neivelt.
Nordic Hotels juhi Feliks Mäguse sõnul on tulumaksu kaotamine väga radikaalne mõte, kuid maksusüsteem tasub üle vaadata.
Sotsiaalminister Taavi Rõivase kinnitusel tagatakse uue kollektiivlepinguseaduse eelnõuga põhiseaduslik sõna- ja koosolekuvabadus, samuti äärmusliku vahendina streigiõigus palgakõneluste ummikusse jooksmisel.
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
3
Loe tasuta ja anna oma hääl!
Viimased uudised
Siit leiad artikli kinnisvarainvesteeringute kajastamise meetoditest
Hetkel kuum
Loe tasuta ja anna oma hääl!
Arestitud pool miljonit, viide maksupettusele
Tagasi Raamatupidaja esilehele