- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõivas: meelsuse avaldamist kollektiivlepinguseadus ei puuduta
Sotsiaalminister Taavi Rõivase kinnitusel tagatakse uue kollektiivlepinguseaduse eelnõuga põhiseaduslik sõna- ja koosolekuvabadus, samuti äärmusliku vahendina streigiõigus palgakõneluste ummikusse jooksmisel.
Kooskõlastamisel olev eelnõu uuendab kollektiivset tööõigust ning täpsustab streigiõigust. Segadust on tekitanud ametiühingute keskliidu ekslik tõlgendus, mis justkui keelaks ametiühingutel valitsuse ja Riigikogu survestamise töötingimuste parandamiseks, teatas sotsiaalministeerium.
Ministri sõnul on oluline vahet teha meeleavaldusel ja streikimisel. „Streikimine on väga konkreetne tööõiguslik meede, mille kasutamine on seaduslik töötüli lahendamise äärmusliku meetmena.“
Rõivase kinnitusel pole ka kehtiva seaduse järgi streikimine seaduslik siis, kui see ei puuduta töötingimusi. „Näiteks kui transporditöötajad ei ole rahul kavandatava Rail Baltica trassiga, siis pole streikimine põhjendatud, vaid soovi korral on õigus korraldada meeleavaldus või pikett,“ tõi minister näite. Meeleavalduste või pikettide korraldamist konkreetne eelnõu ei puuduta.
„Sotsiaalministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile, et saadud tagasiside põhjal teksti täpsustada ja igati vältida vääritimõistmist. 90% eelnõust on juba tehtud koostöös tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidega, samuti arvesse võttes teiste valitsusasutuste ja õiguskantsleri soovitusi,“ ütles Rõivas.
Kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu ühendab endas juba 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse temaatikad. Eelnõu reguleerib muu hulgas kollektiivlepingu sõlmimise ja lõpetamisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral.
Selleks, et kõrvaldada vastuolud põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laiendamise korda. Eelnõus on sätestatud ka uus riikliku lepitaja nimetamise kord.
Autor: Tiive Saarniit, Äripäev
Seotud lood
Hiljuti tunnistas LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke, et ei soovi pealinlasena Tallinnale tulumaksu maksta. Endine majandusminister Meelis Atonen ei soovi aga ilmselt üldse kuhugi tulumaksu maksta ning pakkus välja see maks Eestis kaotada.
Kuna tulumaks moodustab umbes viiendiku avaliku sektori eelarvest, tähendaks selle kaotamine, et me peaks iga viienda inimese avalikus sektoris koondama, viienda kooli sulgema ja viienda teejupi remontimata jätma, ütles pankur Indrek Neivelt.
Nordic Hotels juhi Feliks Mäguse sõnul on tulumaksu kaotamine väga radikaalne mõte, kuid maksusüsteem tasub üle vaadata.
Tallink Grupi AS nõukogu esimehe Toivo Ninnase sõnul vajab tulumaksu teema arutamist küll, sest see on meil nagu püha lehm, mida keegi ei puuduta.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.
Enimloetud
2
“Inimesed ei tea sellest muudatusest midagi”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
“Inimesed ei tea sellest muudatusest midagi”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele