Pangad ja audiitorid muutuste vastu

„Kindlasti olen asjade sellise käiguga rahul, sest Euroopas ette antud määrad ei taga Eesti turu läbipaistvust. Audiitorkogu tegi koostööd rahandusministeeriumiga ning see on hea tulemus. Olulisel määral oleks finantsläbipaistvus vähenenud,” kommenteeris  Hintsov raamatupidaja.ee teemaveebile.

Ernst & Young Baltic ASi partner ja maksukonsultant Ranno Tingas ütles valitsuse otsust kommenteerides, et seisukoht oli  ootuspärane. „Niisugustel tingimustel oleks väga keeruline anda ettevõtetele liisingut või järelmaksu. Milliste andmete pealt krediidiasutused neid otsuseid teeks?“  Tingase sõnul oleks hakatud aruandeid juurde tellima.

Viimasele viitab ka läbipaistmatuse suurenemise eest rahanduministeeriumi hoiatanud kommertspaku koondav pangaliit. Ühenduse ja selle liikmete hinnangul ei ole direktiiviga ettevõtetelt nõutav finantsaruannete minimaalne detailsuse tase reeglina piisav laenu väljastamiseks. Kui äriühingute finantsiline läbipaistvus pankade jaoks direktiivi rakendamise tagajärjel väheneb, toob see endaga tõenäoliselt kaasa ka pankade suurema ettevaatlikkuse laenutaotlejate finantseerimisel ja seega tervikuna laenuvõimaluste mõningase halvenemise kõigi ettevõtete jaoks, teatas liit rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Audiitor: Eestile need nõuded ei sobi

Hintsovi arvates on probleem on selles, et Euroopas on väga väikseid ja suuri riike, kuid see direktiiv ei sobiks väikestele riikidele. Audiitorkogu juhatuse liikme Mai Palmipuu sõnul viiks direktiivi jõustumine Eestit 10-15 aastat tagasi. „Mind paneb mõtlema kuidas toimub Kesk-Euroopas finantsaruandlus ja kas vajame Eestis sellist taseme tagasilangust“.

Hagi peab Eesti esitama hiljemalt täna. Ehkki kohtuvaidlus ELiga lõpeb ilmselt Eesti kahjuks, annab vaidlustamine Ligi hinnangul aega mõtlemaks, kuidas nõuded Eestile sobivalt üle võttta.

Pikemalt loe tänase Äripäeva paberlehest.