Ettevõtteid ei vabastata auditeerimiskohustusest

Raamatupidamisdirektiivi eelnõue eesmärk on vähendada ELi mikro- ja väikeettevõtete aruandekoormust. Ettevõtted jagunevad eelnõu järgi neljaks:

1) mikroettevõte - varade suurus jääb 0,35 mln , käive 0,7 mln eurot ja töötajaid kuni 10;2) väikeettevõte – varad 5 (4) mln, käive 10 (8) mln, töötajaid kuni 50;3) keskmine ettevõte – varad 20 mln, käive 40 mln, töötajaid kuni 250;4) suurettevõte – varad > 20 mln, käive > 40 mln, töötajaid > 250.

Eelnõu järgi mikro- ja väikeettevõtted konsolideerimise ja auditeerimisega tegelema ei pea. Liikmeriikidel jääb õigus kehtestada aruandluses lisanõudeid keskmistele ja suurtele ettevõtetele. Oluline tõik oli, et mikro- ja väikeettevõtetele liikmeriigid lisatingimusi aruannete lisadena esitada ei saa.

Valitsuse istungi päevakorda lisati täiendavalt punkt nr 10:Direktiivi 2013/34/EL kohta tühistamishagi esitamine Euroopa Kohtule. Selle klausliga jätkati eelmisel kabinetinõupidamise arutelu, mis vaagis direktiivi mõju ettevõtluskeskkonnale ja rahandusministeeriumi esitatud memorandumi valitsuskabinetile „Direktiivi 2013/34/EL kohta tühistamishagi esitamine Euroopa Kohtule“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL on teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. Direktiivi kohaselt ei tohi liikmesriigid nõuda, et väikesed ettevõtjad avaldaksid rohkem teavet, kui antud direktiiviga on nõutud või lubatud. Direktiivi algne eesmärk oli vähendada ettevõtjate halduskoormust ja suurendada finantsaruandluse võrreldavust, samas hoides finantsaruandluse kvaliteeti kõrgel tasemel.

Rahandusministeeriumi hinnangul halduskoormus ei vähene, võrreldavust majandusaasta aruandest saadava teabe sisu osas ei saavutata ning ettevõtete tegevus muutub läbipaistmatumaks, kuna avalikku teavet on vähe ning selle kvaliteeti on seejuures keeruline hinnata.

Eesti hääletas sellele direktiivile vastu ja esitas ka deklaratsiooni, kus selgitati põhjuseid, miks direktiivis toodud lahendused ei ole sobilikud.

Rahandusministeerium on seisukohal, et direktiiv mõjutab negatiivselt meie majanduskeskkonda. Vähenev läbipaistvus avaldab mõju finantseeringute kaasamisele, laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele. Tulemuseks on probleemid kapitali kaasamisel, nii kättesaadavuse kui kapitali hinna aspektist.