Raamatupidaja.ee korraldab 24. augustil loengu teemal "Arhiivindus ja arhiivitöö hübriidasja-ajamise tingimustes". Loengu viib läbi AS Arhiivikeskuse arhiivi juhataja Hille Oidema.
Digitaalse dokumendihalduse levik on tekitanud olukorra, kus ettevõtetes ja asutustes on tekkinud paralleelselt nii digitaalne kui ka paberil asjaajamine. Seda võib nimetada hübriidasjaajamiseks, mille käigus tuleb ühtsesse (dokumendihaldus)süsteemi hõlmata nii paber- kui digitaaldokumendid.
Hübriidasjaajamine esitab uue väljakutse ka arhiivindusele. Erinevatel andmekandjatel olevaid dokumente ei saa arhiveerida ühes ja samas keskkonnas, kuid ometi tuleb arhiveerimise käigus säilitada dokumentide omavaheline seos, sõltumata nende andmekandjast, tagada nende autentsuse ja terviklikkuse säilimine.
Loengu käigus käsitletakse järgmisi teemasid:• mida teha asjaajamisest väljunud erinevatel andmekandjatel olevate, kuid omavahel seotud dokumentidega;
• millised on erinevates keskkondades, kuid ühtse asjaajamise käigus tekkinud dokumentide hõlmamise, kirjeldamise ja säilitamise printsiibid;• millised on põhilised hübriidasjaajamisest tulenevad arhiivinduslikud probleemid;• mida on selles kontekstis endaga kaasa toonud uue arhiiviseaduse jõustumine 01. jaanuaril 2012.
Päevakava
24.08.20129:30 - 10:00 Registreerimine ja hommikukohv10:00 - 11:30 Mida teha asjaajamisest väljunud erinevatel andmekandjatel olevate, kuid omavahel seotud dokumentidega?11:30 - 12:00 Kohvipaus12:00 - 13:30 Millised on erinevates keskkondades, kuid ühtse asjaajamise käigus tekkinud dokumentide hõlmamise, kirjeldamise ja säilitamise printsiibid?13:30 - 14:30 Lõuna14:30 - 16:00 Millised on põhilised hübriidasjaajamisest tulenevad arhiivinduslikud probleemid?
Uus arhiiviseadus ettevõttluse raamatupidamise kohta jõustus 1. jaanuaril 2012.
Loeng maksab kuni 17. augustini 159 eurot + km. Loengule registreeruda saab veebivormil
SIIN Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.