Swebank: palgatõus jääb oodatust tagasihoidlikumaks

Järgneb Annika Paabuti kommentaar:

Täna avaldatud andmete kohaselt kasvas Eesti keskmine brutokuupalk selle aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,6% ning reaalpalk (hinnamuutusega korrigeeritud) 1,2. Kasv on olnud oodatust mõnevõrra tagasihoidlikum – prognoosisime, et palgakasv on aasta teises pooles laiapõhjalisem. Palgatõus on ilmselt edasi lükkunud nii ebaselge olukorra tõttu peamistel sihtturgudel kui ka kasvanud vaba tööjõu hulga tõttu (aktiivsus tööturul püsib rekordkõrgel tasemel juba mitmendat kvartalit järjest).

Enim kasvas palk mäetööstuses, ulatudes 13,4%-ni (reaalpalk kasvas 7,7%). Hulgi- ja jaekaubanduses ning kinnisvaraalases tegevuses kasvas keskmine palk vastavalt 12,6% ja 11,7% (reaalpalga kasvud olid vastavalt 6,9% ja 6,1%). Need kasvunumbrid aga kirjeldavad ilmselt ka palgasaajate struktuuri muutust – s.t. et nimetatud tegevusaladel on hõivatute arv võrreldes aastatagusega kahanenud (III kvartalis vähenes hõive mäetööstuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14,6%, kinnisvaraalases tegevuses 20,8% ning hulgi- ja jaekaubanduses 6%). Samas on mäetööstuses hõive vägagi volatiilne ning võrreldes selle aasta II kvartaliga hõive nimetatud tegevusalal siiski kasvas. Kinnisvaraalases tegevuses ning hulgi- ja jaekaubanduses oli aga kvartaalne hõive kasv samuti negatiivne.

Eelnevat kokku võttes – see võib tähendada, et hõive vähenemine tuli peamiselt madalama palgaga töötajate arvelt ning seetõttu muutus palgasaajate struktuur ning kasvas tegevusala keskmine palk. Hulgi- ja jaekaubanduse hõive ning palgamuutused võivad olla üpris kõikuvad – selle tegevusala puhul on peamiseks mõjuteguriks turism ning selle kõrghooaeg (st enamasti II ja III kvartal). Sel aastal on Eestit külastanud rekordarv turiste (esimese üheksa kuuga majutati 1,4 miljonit välis- ja 709 tuhat siseturisti), mis aga tähendab, et jaekaubandusele on aasta üpris edukas (jaekaubandusettevõtete müügimahud kasvasid aasta esimesel üheksal kuul ligikaudu 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). See aga tähendab, et ettevõtted olid altimad maksma nii kõrgemaid töötasusid kui ka palkama uusi töötajaid.

Suurima hõivatute arvuga sektorites nagu töötlev tööstus ja ehitus kasvasid palgad vastavalt 6,7% ja 6,4% (reaalpalga kasv ulatus 1,3% ja 1,1%-ni). Kui ehitussektorit iseloomustab suuresti sesoonne töö, mis on omakorda seotud ilmastikutingimustega, siis antud juhul ei ole kiiresti kasvanud hõivatute arv toonud kaasa märkimisväärset palgatõusu. Töötlevas tööstuses on samuti märgata palgasaajate struktuuri muutust – hõivatuid oli võrreldes eelneva aastaga 10 tuhat inimest enam, mis võib tähendada kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade loomist antud sektoris. Samas on tootlikkus just töötlevas tööstuses enim kasvanud, mistõttu ootasime pisut kiiremat palkade kohandumist. Peamiseks teguriks tagasihoidliku palgakasvu taga on ilmselt kasvanud määramatus eksportturgudel, mis omakorda lisab ebakindlust tuleviku nõudluse osas. Seetõttu ei kiirusta tööandjad ka palku tõstma.

Sellel aastal keskmiselt jääb reaalpalga kasv siiski kesisemaks kui 1% – ehkki aasta viimases kvartalis ootame toekamat palgakasvu, on aasta esimesel poolel aset leidnud hinnakasv reaalpalga kasvu oluliselt räsinud. IV kvartalis ootamegi aeglustuvat hinnakasvu ning mõnevõrra tugevamat palgakasvu. Järgmisel aastal ootame veidi kiiremat reaalpalga kasvu, mis on ka laiemapõhjalisem (st enamikel tegevusaladel on oodata reaalpalga kasvu).