Kuidas töösuhet korrektselt lõpetada

Tööleping töötaja ja tööandja vahel võib lõppeda töötaja soovil korralise või erakorralise ülesütlemisega. Töösuhte lõpetamisel on oluline oma soovist tööandjale teada anda kirjalikus vormis erinevaid edastamise viise kasutades: ülesütlemisavalduse üle andmine isiklikult, posti teel, e-kirjaga jne. Ülesütlemisavalduses tuleb ära näidata kuupäev, millal on viimane tööpäev. Töötaja peab olema kindel, et tööandja on tema avalduse kätte saanud ja tal on võimalus sellega tutvuda.

Kui töösuhte lõpetamiseks ei ole mõjuvat põhjust, teatab töötaja kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Katseajal on etteteatamistähtajaks vähemalt 15 kalendripäeva (TLS § 96). Korralist ülesütlemist (TLS § 85) ei pea töötaja põhjendama.

Praktikas esineb juhtumeid, kus töötaja on lahkunud töölt avaldust esitamata või teatanud ette soovist lahkuda vähem kui 30 päeva. Nimetatud juhtudel tekib tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist. Kirjalikult ette teatamata lahkumise korral on tööandjal õigus nõuda hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja 1 kuu keskmine töötasu TLS § 74 lg 3 alusel. Vähem etteteatamise korral on tööandjal õigus nõuda hüvitist nende päevade ulatuses, mille võrra on vähem ette teatatud (TLS § 100 lg 5).

Erakorraliselt võib töötaja töölepingu üles öelda mõjuvatel põhjustel töölepingu seaduse § 91 sätestatud alustel etteteatamistähtaega järgimata. Ülesütlemise põhjusteks võivad olla tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine (näiteks on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt, esineb reaalne oht töötaja tervisele) või tuleneda töötaja isikust (töö jätkamist takistav haigus) või perekondlike kohustuste täitmine (haige perekonnaliikme hooldamine). Erakorralist ülesütlemist tuleb alati põhjendada ja esitada asjaolud, mis tingisid erakorralise ülesütlemise. Mõjuv põhjus võib olla nii oluline, et töötaja ei pea võimalikuks etteteatamistähtajast kinni pidada.

Tööandjal ei ole õigust kohustada töötajat edasi töötama, kui töötaja on avaldanud soovi töösuhe lõpetada avalduses märgitud kuupäeval. Sageli tööandja ei nõustu töötaja ülesütlemisavalduses toodud põhjendustega ja leiab, et töötajal ei olnud õigus lõpetada töösuhe erakorraliselt. Neil juhtudel on tööandjal õigus esitada töövaidlusorganisse nõue 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kui asja lahendamise käigus tuvastatakse, et töötajal ei esinenud põhjusi erakorraliseks ülesütlemiseks, loetakse ülesütlemine korraliseks. Töötajalt on õigus sel juhul nõuda mõistlikku hüvitist.

Kui töösuhte lõpetamisest on töötaja juba ette teatanud, saab esitatud avalduse tagasi võtta ainult tööandja nõusolekul. Seega tuleb enne töölepingu ülesütlemist kaaluda lahkumise põhjusi, mitte esitada avaldust hetke ajendil. 

Autor: Lemmi Kann, Merike Kalda