- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kiitis hädas riikide aitamise heaks
EFSF on 2010. aastal euroala riikide poolt asutatud eraõiguslik institutsioon, mis annab euroala stabiilsuse tagamiseks finantsraskustesse sattunud euroala riikidele toetuslaene majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel.
EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid. Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab asendama Euroopa stabiilsusmehhanism ESM.
Fondiga liitudes teeb Eesti sissemakse aktsiakapitali 48 000 eurot ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses. Eesti liitumine jõustub kui Riigikogu on nimetatud garantii andmise heaks kiitnud ning raamlepingu on heaks kiitnud kõik selle osalised. Valitsuse hinnangul osaleb Eesti EFSF-i tegevuses alates oktoobrist.
Seoses Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmidega on Eesti hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.
Seotud lood
Riigivõlakirjad on ühed likviidsematest ja stabiilsematest finantsinstrumentidest, millesse pangad, pensionifondid jt turuosalised oma vabu vahendeid saavad paigutada. Aeg-ajalt aga juhtub, et mõni riikidest ei maksa laenu tagasi ning selle tagajärjel ei usaldata enam riigivõlakirju endisel määral, mis muudab laenamise kallimaks ka teistele riikidele, kirjutab advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits oma kommentaaris.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele