Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust laiendatakse MTÜ-dele ja SA-dele

Ühendused peaksid näiteks annetuste vastuvõtmisel ja teenuse osutamisel seadust järgima hakkama, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro, ülekandega üle 30 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine toimub ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena. Samas ei hakka kohalduma seaduse paragrahvid 29-31, ehk ei pea ühendused kehtestama omale sisemisi turvareegleid ja määrama kontaktisikut.

Peamiselt tähendab muudatus hoolsuskohustuste täitmist: kõrgendatud tähelepanu pööramist tehingupartnerite isikute kindlaks tegemisele ning Rahapesu Andmebüroo teavitamist kahtluste korral. Samuti tuleb teavitada RABi igast sularahatehingust, kus rahaline kohustus on üle 32 000 euro.

Eelnõu seletuskiri toob ära statistika, mis näitab, et aastatel 2008-2009 sai RAB 183 teadet, mis ühel või teisel määral puudutasid MTÜ-sid. Neist 60 summapõhist teadet olid saadetud ühe MTÜ poolt, kes oma tegevuses kvalifitseerus maksevahendajaks ning oli sunnitud oma suurtest sularahatehingutest teatama. Ka mitmel teisel juhul on tegemist tõsiste rahapesukahtlustega, mis on nõudnud süvaanalüüsi. Kuigi kõik materjalid neist tõsisematest juhtudest ei ole jõudnud uurimisorganiteni, võib välja tuua mõned mõtlemapanevad tendentsid, mis tulevikus võivad tõsiselt ohustada Eesti sisejulgeolekut ning finantssüsteemi.

* On märgata juhtumeid, kus kuritegeliku taustaga isikud püüavad võtta oma kontrolli alla MTÜ-sid eesmärgiga kastutada nende kontosid ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas ka rahapesuks. Kuna kõnealused summad on liiga väikesed, ei ole see tendents veel piisavat tähelepanu pälvinud.

   * Teatud osa MTÜ-sid asutatakse eesmärgiga saada riiklikke või eurotoetusi. Toetuse saamisel kasutavad MTÜ liikmed enamuse sellest oma tarbeks ära. Sisuliselt on siin tegemist kelmustega, kuid sellega kaasneb ka suurem rahapesurisk.   * Mitmeid juhtumeid on olnud MTÜ-de kasutamisel korruptiivsetes tehingutes kuna kontroll MTÜ-de tehingute üle on nõrk. Juhtumeid on esinenud ka uurimisasutustele edastatud materjalides.   * Korruptsiooni ja sellega kaasneva rahapesuga on seotud erakondade rahastamise küsimused, kus riiklik kontroll on osutunud praktikas ebapiisavaks.   * On olnud juhtumeid, kus suuremaid usuühinguid, kellel on rohkem nii vallas- kui ka kinnisvara, on kasutatud ühel või teisel viisil rahapesuks. Üks suurem rahvusvaheline juhtum on analüüsimisel ka käesoleval ajal.   * Rahvusvahelises plaanis seondub mittetulundusühingutega kõrgendatud terrorismi rahastamise risk. Terrorismi rahastamise eesmärgil kasutatakse nii rahvusvahelist abi pakkuvaid mittetulundusühinguid kui ka usuühinguid, seda kas siis nende enda teadmisel või ka teadmatusest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et MTÜ-dega seotult on viimase kahe aasta jooksul suurenenud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid nii välis- kui sisejulgeolekule. Kuigi kohtulahenditeni ei ole veel MTÜ-dega seotult tõsisemaid kaasuseid jõudnud, on üsna tõenäoline, et lähitulevikus ei jää probleemid tulemata. Käesoleva muudatuse eesmärgiks on viia mittetulundusühingud ja sihtasutused RTRTS kohustatud subjektide hulka, kellele kehtib seadus siiski üksnes tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas või 30 000 eurot ülekanderahas.

Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid tehingu vastaspoole isiku kindlaks tegemiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest RAB-le. Järelevalvet teostab RAB. Mitmete koormavamate seaduse kohustuste osas (nagu kirjalikult sisemiste turvareeglite kehtestamine, kontaktisiku määramine) on aga mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ette nähtud erisus, mille kohaselt neid sätteid ei kohaldata. Muudatus annab RAB-le võimaluse riskipõhist kontrolli teostada ning mõjutaks kogu sektorit preventiivselt riske vähendama.

Eelnõu teksti saab lugeda SIIT ning seletuskirja SIIT.