Michal: oleme headele ettepanekutele avatud

Raamatupidaja.ee esitas justiitsminister Kristen Michalile loodava raamatupidamiskeskkonna kohta mõned küsimused, millele minister vastas oma e-kirjas.

Kuidas hindate hetkel olemas olevat kontseptsiooni? Kas see täidab eesmärki nende jaoks, kellele see on ministeeriumi sõnul suunatud ehk alustavad ning väike- ja mikroettevõtjad?

Kõigepealt parandaksin ühe pisut eksitava arusaama – nimelt ei kavatse riik kohe kindlasti mingit raamatupidamisteenust pakkuma hakata. Riik loob mikro- ja väikeettevõtja vajadusi silmas pidades lihtsa e-lahenduse, mille abil saavad need ettevõtjad ise raamatupidamist korraldada. Samamoodi võiks täna väita, et riik osutab ettevõtjatele majandusaasta aruande koostamise teenust, kuna riigi poolt on ju loodud seda tegevust automatiseeriv ja abistav e-lahendus.

Tasub küsida endalt, kas näiteks e-maksuameti või e-valimiste kasutamine on kohustuslik? Ei ole, alati on võimalik täita kõike paberil või minna valimisjaoskonda. Nii on ka selle konkreetse ideega – see on viis, kuidas soovijatel elu lihtsamaks muuta. Justiitsministeeriumi hoiak on kindlasti selline, et ettevõtlikkust tuleb au sees hoida ja ettevõtjaks olemine ei pea oleme ülikeeruline mõistatus.

Igasugune bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine aitab soodustada ettevõtlust ning see eesmärk on sisse kirjutatud ka koalitsioonilepingusse. Kuna RIKi poolt ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et sellise keskkonna järgi oleks väga suur nõudlus, siis töötatigi välja esialgne kontseptsioon.

Eesmärgiks on toetada alustavaid ja väikeettevõtjaid aruannete haldamisel ja esitamisel, mida riik neilt nõuab. Idee on leevendada selliste ettevõtjate üht peamist muret: hallata aruandeid õigesti ja mõistliku koormusega ning esitada need õigel ajal. Ja loomulikult on see eriti tähtis eelkõige nendele ettevõtjatele, kelle raamatupidamine on väga väike või kellel on vähe kogemusi.

Kas sellise tasulise süsteemi loomine mahub riigiasutuse pädevuse piiridesse?

Jah, mahub. Riik on pannud ettevõtjatele raamatupidamiskohustuse, mistõttu on igati riigi pädevuses tegutseda ka selle nimel, et see kohustus oleks ettevõtjatele võimalikult lihtne, sealhulgas võib riik selle hõlbustamiseks  välja töötada ka e-raamatupidamismooduli. Sarnaselt talitas riik majandusaasta aruande koostamise kohustuse kvaliteetse täitmise hõlbustamisel, töötades eelmiseks aastaks välja elektroonilise majandusaasta aruande koostamise lahenduse.

Nagu eespool öeldud – ei ole mõistlik, et riik küll nõuab ettevõtjalt mitmesuguseid andmeid, kuid jätab üksnes ettevõtja mureks, kuidas need andmed esitada. Seejuures on asja üks mõte just odav hind alustavale ja väikeettevõtjale. Riik ei taotle kasumit, vaid soovib lihtsustada ettevõtjaks olemist ning sellega ettevõtlikkust juurde luua.

Tsiteerin Lasse Lehist: "Tasuline teenus tähendab lepingulist suhet Eesti Vabariigi ja kliendi vahel. Tahaks kindlasti näha selle lepingu projekti. Mis on teenuse sisu, millised on poolte õigused, kohustused ja vastutus? Millised kohustused tekivad riigil andmebaasidesse kogutud andmete turvalisuse tagamise osas? Kuidas tagatakse ärisaladuse kaitse? Milline vastutus järgneb, kui programm ei tööta või katkeb sellele ligipääs; kui andmed lekivad jne."

Mida nendele küsimustele vastate?

Neile küsimustele just praegu parimaid vastuseid otsitaksegi, enne peab valmima tervikkäsitlus koos lahenduste ja konkreetsete tingimustega. Oluline on rõhutada, et projekt on hetkel alles kontseptsiooni järgus ning loomulikult jätkame arutelusid kõigi asjast huvitatud osapooltega, arvestades ja kaaludes ka nende ettepanekuid, mis on suunatud ettevõtlusega alustamise lihtsustamisele ja ettevõtjate elu lihtsamaks tegemisele.

Millised eksperdid on olnud algusest peale keskkonna loomise protsessi kaasatud, on seda praegu ning kas neid võib ka lisanduda?

Peetakse nõu näiteks ettevõtjate endiga ja raamatupidajate, audiitorite ja raamatupidamistarkvara kasutajatega. Ootame ka teiste asjaosaliste ideid ja ettepanekuid, et teha selline lahendus, mis ettevõtjate elu lihtsustab ja ettevõtjaid Eestis juurde loob.

Kas ja millist vahepeal tehtud kriitikat on keskkonna loojad juba arvesse võtnud või kavatsevad seda teha?

Asi on veel analüüsi ja kavandamise järgus ning kõiki ettepanekuid ja võimalikke kitsaskohti kaalutakse täiesti avatud meeltega. Kui ettevõtjad või raamatupidajad või kolmas osapool teeb ettepaneku, mis ettevõtlusega tegelemise lihtsamaks teeb, siis pälvib see meie tähelepanu kindlasti.

Kui palju läheb süsteemi väljatöötamine ja haldamine maksma?

Kui jõuame osapooltega ühise seisukohani, milline on see parim võimalik süsteem, siis selgub ka arenduse täpne maksumus.

Hea lugeja, kui Sul on ettepanekuid ja mõtteid loodava e-raamatupidamiskeskkonna kohta, anna nendest kommentaariumis teada või saada e-kiri [email protected] .

Kõik ettepanekud edastatakse justiitsministeeriumile.