Riiklik raamatupidamine? Tänan, ei.

Äripäev tervitab igasugust innovatsiooni alati kahel käel, kuid see konkreetne initsiatiiv, millega maksumaksja raha eest ülal peetav riigiasutus raamatupidamisturule siseneb, on ebavajalik. Ja veidi ohtlik samuti. Isegi, kui seda tehakse õilsatel eesmärkidel.

Pakkudes riiklikku e-raamatupidamist tasuta, oleks tegemist turusolkimise ja dumpinguga, mille vastu võiks huvi tunda ka konkurentsiamet. Tehes seda raha eest, tekib küsimus, miks on riigil vaja hakata konkureerima erafirmadega.

Justiitsministeeriumi argument, et raamatupidamine on riigi poolt ettevõtjatele pandud vajalik bürokraatlik kohustus, mistõttu võiks riik seda enda kanda võtta, on poolik. Raamatupidamist pole ettevõtjal vaja ainult riigi, vaid ka juhtide, omanike, võlausaldajate, klientide, partnerite tarvis.

Jah, alati saab väita, et raamatupidamis- ja IT-firmade teenused on väikefirmade jaoks liiga kallid. Aga kas me peame turumajanduse taasloomise 20. aastal meelde tuletama, et riik ei saa igas valdkonnas asuda ise ettevõtluses kaasa lööma? Eriti veel, kui eesmärgiks turul hinna alandamine. Sest seda saab saavutada vaid maksuraha abiga ja oleks sisuliselt sama, mis töötuse alandamine maksumaksja raha eest töö pakkumisega – lisaväärtust majandusse sellega ei loodaks.

Kui riik selles olukorras appi tõttab, siis on see samm riiklikult majandustegevuses osalemise suunas. Millele võiksid järgneda sammud riikliku prügifirma, hambaraviteenuse osutaja (hambaravi hinnad on ju kõrged?) ja mille iganes loomiseks. Tallinna paralleelühiskonna näidet vaadates pole eeskuju vaja kaugelt otsida.

Jah, võime väita, et paljude mikroettevõtete raamatupidamine ei kannata kriitikat – kas on selle põhjuseks laiskus, tahtmatus, topeltraamatupidamine või soovimatus raamatupidamise teenuse eest maksta. Kuid kui osad firmad saaksid turul maksumaksja doteeritud teenust, oleks see konkurentsi moonutamine. Mille alusel täpselt osad doteeritud teenust saavad? Miks? Miks kõik Eesti ettevõtted ei saa?

Rääkides RIKi plaanitavast teenusest ja võimalusest, et tegemist pole pelgalt raamatupidamistarkvara pakkumise, vaid reaalse raamatupidamisteenuse osutamisega, siis annaks see ametnikel ülevaade peaaegu reaalajas firmade kassavoogudest. Kui on tegemist ausa firmaga, pole justkui midagi varjata. Vist. Teatud ärisaladuste avalikustamise oht jääb.

Teine, olulisem küsimus on e-riigi toimimise suutlikkus ise. Nagu hiljutiste riigikogu valimiste puhul selgus (ja nii juba vist kolmandaid valimisi järjest), ei suuda e-riigi üksused kriitilistel aegadel oma töökindlust garanteerida. Koondades tuhandete ettevõtete raamatupidamise ühe üksuse alla, tekib üsna suur turvarisk.

RIK on põhimääruse järgi Eesti suurim IT-le orienteeritud riigiasutus, kelle eesmärgiks on luua e-teenuseid pakkuv keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks toimimiseks. Keskenduge sellele, siin peaks tööd aastateks jaguma. Tulemine turule teenusega, mida juba sajad firmad osutavad, pole vaja.

Autor: Lemmi Kann, Äripäev