Riigi e-raamatupidamiskeskkonda soovib enamus ettevõtjatest ja see kaalub igal juhul üles mõne raamatupidamisfirma käibe vähenemise, kirjutab justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.
Riigi idee luua e-raamatupidamiskeskkond olevat väga eluvõõras, kirjutas 16. märtsi Äripäevas raamatupidamisettevõtete liidu tegevjuht Mirje Trumsi (Äripäeva paberlehes pealkirjaga „
Korras finantsarvestus on alus ettevõtte jätkusuutlikkusele“).
Pean tunnistama, et riik ei saa kogu au selle idee eest ainuüksi enda nimele kirjutada. Veebruaris saatis JMi registrite ja infosüsteemide keskus alustavatele ja väikeettevõtjatele küsimustiku, et koguda teavet raamatupidamise korraldamise kohta. Vastas üle 2700 ettevõtja, kellest 92% pooldas ideed, et riik looks alustavatele ja väikestele ettevõtetele raamatupidamiskeskkonna.
Kas need mitu tuhat idee kaasautorit, kes näevad ettevõtluse kitsaskohti iga päev, on eluvõõrad? Kui ettevõtja peab täitma bürokraatlikku kohustust, mille riik on talle pannud, siis on tema ootus, et riik aitaks selle kohustuse täitmisele kaasa, vägagi elulähedane. Niisiis on see idee pärit otse elust endast.Mirje Trumsi väitel on raamatupidamine liiga keeruline, et selline programm võimalik oleks. Oleme algusest peale selgitanud, et lahendus on mõeldud väikestele ja alustavatele ettevõtetele ega sobi suure käibe ja keerulise raamatupidamisega äriühingutele. Eestis on küllaga väikeettevõtteid, kellel raamatupidamist peaaegu polegi või on see väikeses mahus n-ö kassapõhine. Nende käive on nii napp, et ei ole mõistlik osta sisse professionaalset raamatupidamisteenust. Neile ongi uus lahendus mõeldud. Kui ettevõte kasvab saab ta kerge vaevaga jätkata oma raamatupidamist mõnes teises süsteemis.Miks pole raamatupidamisfirmad pidanud vajalikuks automatiseerida mikroettevõtjate huvides kõige lihtsamaid raamatupidamistehinguid, vaid räägivad raamatupidamise olemuslikust keerukusest ja vajadusest usaldada see ainult neilesamadele firmadele – sellele retoorilisele küsimusele peaks igaüks vastust teadma.E-raamatupidamise keskkonna asemel näeb Mirje Trumsi lahendust bürokraatiat vähendavas portaalis. See pole muud kui lahtisest uksest sissemurdmine. Raamatupidamisettevõtete liit võiks teada, et e-aruandluskeskkonda on juba mõnda aega väga tõsiselt arendatud. Esimesed sammud on astutud, järgmine etapp ongi seesama raamatupidamismoodul, mille kaudu saab esitada aruandeid, deklaratsioone jms eri asutustesse (moodulis on ka kalender, mis esitamisnõuet meelde tuletab). See aga on hoopis laiem teema, mistap soovitan lugeda meie temaatilist veebipäevikut JMi võrgukodus.Kokkuvõtteks.Teretulnud on kõik näpunäited ja soovitused, mis asja täiustada aitavad. Kahjuks aga tuleb raamatupidajate senisesse kriitikasse suhtuda enamjaolt väga ettevaatlikult. Selles lööb tugevasti välja tõik, et mõnedki raamatupidajad on kopsaka osa oma leivast teeninud just väikeettevõtetele pandud bürokraatliku raamatupidamiskohustuse pealt. Tuleb siiski aru saada, et kogu ettevõtluse seisukohalt on raamatupidamine tugiteenus, mitte majandusarengu vedur.Kui riigi loodud e-lahendus aitab alustavatel ja väikeettevõtjatel lükata hoogu sisse oma ettevõttele ja seeläbi turgutada kogu Eesti majandust, siis kaalub see igal juhul üles mõne raamatupidamisfirma käibe vähenemise.
Autor: Marko Aavik, Lemmi Kann
Seotud lood
EVEA president Marina Kaas avaldab EVEA kodulehel lootust, et koos uue justiitsministriga muutuvad ka ministeeriumi vaated riikliku raamatupidamise teenuse teemal.
Alustava ja väikeettevõtja jaoks on kõik vajalikud raamatupidamisvõimalused juba olemas. Jalgratta leiutamise asemel oleks neid vaja vaid täiustada ning ettevõtjaid koolitada, leiab mikroettevõtja Janno Tults.
Kuigi loodav riiklik e-raamatupidamisekeskkond on bürokraatia vähendamise vaatevinklis tervitatav, oleks selle sihtgrupp eksrahandusministri ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul väga väike.
Raamatupidamisprogrammi asemel võiks riik luua bürokraatiat vähendava ühtse aruandluskeskkonna ja kehtestada nõuded raamatupidaja kutsele, leiab Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit (ERPEL).
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.