Kas kaks jääb seekord kolmandata?

„Loodan, et justiitsministeerium teeb tänasest Riigikohtu otsusest oma järeldused ja loobub edaspidi katsetest riigilõivu meelevaldselt tõsta. Vastasel juhul ei jää tänane otsus riigilõivude osas viimaseks,“ kirjutasid advokaadibüroo SORAINEN nõunik ja endine õiguskantsler Allar Jõks ning sama büroo partner Carri Ginter raamatupidaja.ee-s  2009. aasta 15. detsembril.

Ka toona oli tegemist pretsedendiga, kus Riigikohus tunnistas riigilõivuseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustust tasuda tsiviilasjalt hinnaga kuni 1 000 000  krooni riigilõivu 75 000 krooni.

„Seoses äriühingute riigilõivuga olen kohtus korduvalt kuulnud väiteid, et juriidilisel isikul peaks olema niipalju vara, et kohtus oma õigusi saaks kaitsta. Riigikohus on sellega seoses tabavalt märkinud, et äriühingu normaalne toimimine ja majandustegevus on moonutatud, kui oma õiguste kaitsmiseks kohtus tuleb enne vaidluse sisulist arutamist müüa ulatuslikult vara, võtta laenu suures ulatuses või riskida majandusraskustesse sattumisega,“ ütles Ginter.

Nii on advokaadi sõnul tekkinud praegu näiteks olukord, kus piiriüleste vaidluste korral on ettevõtjatel tunduvalt mõttekam minna hoopis mõne teise riigi kohtusse, kus asjade ajamine on kordades odavam.

„Aga riigilõivu saaga ei pruugi olla sellega veel lõppenud. Lootus sureb viimasena,“ nentis Ginter avaldades lootust, et seadus tehakse ümber enne, kui Riigikohtust kolmas pretsedent tuleb.