Riigi elukauge idee: isetoimiv raamatupidamisprogramm

Riigi soov vähendada  väikeettevõtjate ebamõistlikult suurt halduskoormust on igati  positiivne.  Kuid  innovaatiline  idee teha seda e-raamatupidamiskeskkonna loomise läbi on tõstatanud diskussiooni ja rea vastuseta küsimusi - näiteks on jäänud ebaselgeks, kas riik soovib luua tarkvara raamatupidamise teostamiseks või hakata pakkuma ka raamatupidamisteenust. Juba praegu on turul saadaval väga erinevatele vajadustele vastavaid raamatupidamise tarkvarasid, sealhulgas ka tasuta kasutatavaid. Riigi poolt veel ühe majandustarkvara loomine oleks olemasolevate põhjendamatu dubleerimine.

ERPEL ei toeta riigi poolt raamatupidamisteenuse osutamise mõtet, sest ettevõtetele raamatupidamisteenuse osutamine ei saa mingil juhul olla riigi ülesanne. Riik on ikkagi regulatsioonide looja ja nende täitmise kontrollija ning siinkohal ei tohiks olla funktsioonide kattumist.

Korras finantsarvestus kui alus ettevõtte jätkusuutlikkusele

Riigi poolt väljakäidud idee luua programm, mis teeb raamatupidamise ise ära, on väga elukauge  – see programm oleks ammu loodud, kui tarkvara suudaks aru saada majandustehingute tegelikust sisust. Raamatupidamine ei ole pelgalt konteeringud, see eriala eeldab teadmisi nii raamatupidamisest, finantsarvestusest, maksundusest, äriõigusest, tööõigusest, majanduskeskkonnast ja pidevat kursisolemist seadusemuudatustega. Ettevõtjal on võimalus teostada raamatupidamist ise, palgata selleks  pädev raamatupidaja või osta teenust sisse raamatupidamisbüroost. Oluline on, et ettevõtte juhil oleks  igal ajahetkel juhtimisotsuste tegemiseks vajalik teadmine ettevõtte finantsolukorrast, potentsiaalist, majandustehingutega kaasnevatest maksukohustustest ja riskidest. Juhul, kui ettevõtte juht ise ei ole finantsspetsialist,  on hea raamatupidaja ettevõtjale sisuliselt  paremaks käeks.

Ajal, mil auditeerimiskohustuse määrad on tõusnud ja nende ettevõtete hulk, kes ei kuulu kohutuslikult auditeerimisele või audiitori poolt ülevaatamisele, on oluliselt suurenenud, ei saa kuidagi ainult maksutuludest elatuva riigi huvides olla võhikute poolt nii raamatupidamise- kui maksuarvestuse pidamine ja riigile aruandluse esitamine.Küsimus on laiemalt selles, kas soodustada jätkuvalt tendentsi, et raamatupidamine ja aruandlus on vajalik vaid riigi jaoks ning raamatupidamisega saab hakkama igaüks, kes suudab numbreid arvutisse toksida. Või astume sammu edasi ja teadvustame finantsinformatsiooni olulisust  ettevõtjale ja rõhutame raamatupidaja pädevuse tähtsust korrektse aruandluse koostamisel ka riigile.

Ettevõtjaid kaitseks raamatupidaja kutse atesteerimine

Hetkel on riik kehtestanud raamatupidamisvaldkonnas sarnased regulatsioonid nii ühemehefirmale kui tuhandete töötajatega ettevõtetele. See eeldab, et ka ühemehe firma raamatupidaja peab olema samal tasemel suurfirma omaga. Samas puudub seadustes raamatupidaja mõiste, puuduvad raamatupidajale esitatavad nõuded (ka haridus),  kuskil pole kirja pandud kriteeriumeid hindamaks raamatupidaja pädevust. Väikeettevõtjad maksavad tihti ebaprofessionaalse töö eest, kandes ise vastutust ning üsna sageli ka vigade parandamisega seotud suuri kulusid. Kui riik tahab kaitsta väikeettevõtjaid ning samal ajal saada õiget ja korrektset aruandlust, tuleb raamatupidaja kutse atesteerida ja raamatupidamisteenus litsentseerida.

ERPEL on seisukohal, et ettevõtte jaoks jätkusuutlikumate otsuste ja riigi jaoks parema maksutulu laekumise jaoks peaks riik kehtestama nõuded ka raamatupidaja kutseoskustele. Isegi väikesel ja alustaval ettevõttel on oma raamatupidamislike kannete tegemiseks vaja väga kvaliteetset nõu ja abi ettevõtluskeskkonnas orienteerumiseks, samuti tõlgendust oma ettevõtte finantsinformatsioonile. Erialast kogemust ja haridust mitteomav inimene seda aga anda ei suuda – seega võime ehk just siit otsida põhjust, miks paljud Eestis loodud väikeettevõtted kunagi suureks ei saa.

Alternatiiviks bürokraatiat vähendav portaal 

Kuigi on olemas ettevõtjale olulist teavet ettevõtluskeskkonnast koondav  infoportaal (eesti.ee), on ERPELi poolt tehtud juhtide seas tehtud küsitluse põhjal osutunud probleemiks seadusega pandud aruandluskohustuste mõistmine ja erinevates seadustes orienteerumine. Enamasti suudab selles inforägastikus õige tee leida kogemustega raamatupidaja, kes siis ka juhile nõuded lahti seletada oskab.

Ettevõtjale oleks halduskoormuse vähendamisel abiks eraisikutele  mõeldud X-teele sarnane ühendatud aruandluskeskkonna loomine, mille eesmärk oleks vähendada esitatavate andmete dubleerimist ning olla  ettevõtjatele usaldusväärseks abimeheks, hoides kokku väärtuslikku aega. Näiteks miks peab juht teatama täiendavalt Haigekassale töötaja töölevõtmisest, kui maksuamet seda juba teab ja näeb? Täna peab ettevõtte juht tegema raamatupidajale volitusi vähemalt neljas erinevas portaalis (Maksu-ja Tolliamet, Statistikaamet, Haigekassa, Äriregister) ja  lisaks veel tuleb täita erinevaid nõudeid lähtuvalt tegevusalast. ERPELi nägemusel võiks olla üks keskkond, kust on hallatav kogu ettevõtja aruandluskohustus kõigi riigiasutuste ees. Lisaks kogu infot koondava keskkonna loomisele võiks riik pakkuda alustavatele ettevõtjatele tasuta koolitusi finantsvaldkonnas orienteerumiseks – ideaalis võiks juht osata lugeda bilanssi ja kasumiaruannet. Siis on kindel, et loodud väikeettevõtted omavad maksimaalset potentsiaali ühel päeval suureks ja edukaks kasvada.

 

Autor: Lemmi Kann, Mirje Trumsi