Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioo saatis justiitsministeeriumile märgukirja, milles EVEA kritiseerib RIKi poolt loodavat väikeettevõtetele mõeldud e-raamatupidamiskeskkonda.
Nädalapäevad tagasi said kõik Eesti väikeettevõtted Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt e-maili, milles tutvustati ideed korraldada väikeettevõtete raamatupidamist e-äriregistris või e-maksuametis. Kuigi algselt räägitakse tasuta teenusest, küsitakse RIK’i küsimustikus, kas ettevõtja oleks valmis selle eest ka tasuma.
EVEA on saatnud justiitsministeeriumile märgukirja, milles juhib tähelepanu põhimõttelistele probleemidele.EVEA president Marina Kaasi sõnul ei ole see idee vastuvõetav vähemalt kolmel põhjusel:
1. Riik ei tohiks siseneda ettevõtlusturule tavapäraste teenustega ja pakkuda seeläbi kõlvatut konkurentsi samal alal tegutsevatele ettevõtjatele, antud juhul – raamatupidamis- ja IT-firmadele.
Kavandatud raamatupidamise korraldamise keskkond, tarkvara ja klienditugi oleksid selgelt riigipoolne kõlvatu konkurents erasektorile, sest turutõrget antud valdkonnas ei ole ning samu teenuseid pakuvad arvukad heal professionaalsel tasemel erafirmad. Uue teenuse arendamiseks ja pakkumiseks kasutataks sel juhul maksumaksjate (s.h. turult väljatõrjutavate ettevõtete) raha ja sellise teenuse turulepaiskamine tasuta või eriti soodsa hinnaga oleks turusolkimine. Samas tasulise avaliku raamatupidamisteenuse puhul oleks tegu juba kord eelarvest kinni makstud tegevuse eest teistkordse tasu küsimisega.
"Kahjuks ei ole tegemist esimese riigipoolse katsega osutada ettevõtjatele kõlvatut konkurentsi. Näiteid reaalsest majanduselust võib leida näiteks turismi, koolituse ja konsultatsiooni sektorites. EVEA on ka varem protestinud riigi konkureerimise vastu erasektoriga," ütles Kaas.
2. Riiklikust e-raamatupidamisest on vaid üks samm totaalse riigikontrollini ettevõtete üle.
Riigi hallatavat raamatupidamiskeskkonda kasutavate ettevõtete majandustehingute pisimadki üksikasjad oleksid pidevalt kontrollitavad ja jälgitavad ilma, et asjaosalised ettevõtted seda isegi teaksid. Kindlasti suureneks oluliselt ka oht, et ettevõtete konfidentsiaalne info lekiks ning satuks valedesse kätesse. Tekib oht, et ettevõtja kaotab igasuguse privaatsuse.
3. Kahtlusi tekitab pakutava süsteemi lisandväärtus ja klienditoe kvaliteet. Juba täna on turul olemas arvukalt tasuta majandustarkvara lahendusi pisifirmadele. Ka tasuliste raamatupidamise lahenduste ja teenuste puhul ei ole nende maksumus väikeettevõtjale peamiseks probleemiks ja kuluartikliks. Võimalik uus loodav lahendus viiks aga kindlasti riigieelarvest korraga suure summa raha ning vajaks ka mahukaid ülalpidamiskulusid. Kust leiaks riik suurema ja parema kompetentsi raamatupidamise valdkonnas ning milleks peaks dubleerima turul hästi kättesaadavat teenust?
EVEA rõhutab oma pöördumises , et e-riik ei tohi minna vastuollu ettevõtlusvabadusega.
Seotud lood
Riik tahab riiklikku elektroonset raamatupidamissüsteemi luues kehtestada väikeettevõtjate üle totaalkontrolli, mis loob korrumpeerunud ametnikele võimaluse süsteemis olevat infot ära kasutada, leiab mikroettevõtja Janno Tults.
Raamatupidamisprogrammi asemel võiks riik luua bürokraatiat vähendava ühtse aruandluskeskkonna ja kehtestada nõuded raamatupidaja kutsele, leiab Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit (ERPEL).
Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda, mis aitab alustavatel ning väikestel ettevõtetel oma raamatupidamist lihtsamalt korraldada. Idee kohaselt saaks järgmisest aastast väikeettevõtete raamatupidamist teha e-äriregistris.
Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik lükkab ümber EVEA presidendi Marina Kaasi ütluse selle kohta, et RIKi poolt loodav uus e-raamatupidamissüsteem solgib raamatupidamisteenuste turgu.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.