Võlglaste arv taandumas

Riigile võlgu olevate ettevõtete arv vähenes aastaga 15%, jäädes 6727 ettevõtteni, äripartnerile võlgu olevate ettevõtete arv kasvas 2%, ulatudes 4091 ettevõtteni.

Aasta tagasi olid mõlemad näitajad kasvuteel – vastavalt 30% ja 65%.

„Esmakordselt on mitme aasta jooksul tekkinud olukord, kus asjad paranevad,“ iseloomustas olukorda Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.

Kui aasta tagasi jaanuaris oli halva krediidireitinguga ettevõtteid ehk kelle maksejõuetuse tõenäosus oli lubatud normist suurem 30,7%, siis selle aasta jaanuaris on nende arv kahanenud 24%-le. Kuigi Jägeri sõnul ei saa selliste ettevõtete arvu kahanemist 2011. aasta esimesel poolel nimetada kiireks, prognoosis ta, et nende arv võiks kahaneda umbes 20% peale. Mõistlik piir, kus raskustes olevate Eesti ettevõtete protsent olla võiks, on tema sõnul 15-20%.

Maksehäireregistri statistika andmetel on kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (u 45 088) maksehäirete summa 2010. aasta teisel poolel 132 miljonit eurot  (2,1 miljardit krooni) ning maksuvõlgade summa ligi 99 miljonit eurot (1,5 miljardit krooni). Kokku on ligi 11 000-l aktiivsel ettevõttel võlgu 231 miljoni euro (3,6 miljardi krooni) väärtuses.

Majandussektorite lõikes on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud finants- ja kindlustussektoris (42%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris (17%).  Samas on toimunud tubli vähenemine põllumajandus- (-12%), veondus-laondus (-10%) ja tööstussektoris (-2%). Maksuvõlgadega ettevõtete arv on vähenenud kõikides majandussektorites.

Maksehäiretega ettevõtete arv kasvas ainult kolmes maakonnas - Hiiumaal (53%), Tartumaal (7%) ja Harjumaal (6%). Maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenes seevastu kõikides maakondades – tublimad riigisektori võlgade vähendajad olid Põlvamaa (-30%), Raplamaa (-24%) ning Läänemaa (-21%).

Jägeri sõnul on ettevõtetevaheliste võlgnevuste arv jäänud seisma, samal ajal kui maksuametile võlgu olevate ettevõtete arv on vähenenud 15%. “Põhjamaades tasutakse enne just maksuvõlad ja siis võlgnevused tarnijate ees, ja ka meil on see samuti,“ selgitas ta.

Ta rõhutas, et kui suudame taastada tarbija ostujõu 2007. aasta tasemel, siis kindlasti ei tule see 2007.aasta majandustasemelt. „Taastajateks ei ole enam kinnisvarasektor, vaid erinevad nutikad ettevõtted,“ lisas Jäger.

Eksportijatel on statistika alusel vähem võlgu kui neil, kelle põhiturg on Eesti.