Advokaat: isikuandmete töötlemine oli reguleerimata

Järgneb lühiintervjuu Ants Nõmperiga:

Kas Eesti isikuandmete töötlemise praktika töösuhetes vajas sellist juhendmaterjali? Mina arvan küll, et seda on väga vaja. Eesti seadustes ei ole neid olukordi üldse reguleeritud. Ma muidugi ei arva, et kõike peaks seadusega reguleerima, aga ainus seadusesäte, millele tugineda saab, on töölepinguseaduses, mis ütleb, et tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima tööülesannete täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Seda ei saa päris nii öelda, sest ega ühtegi seadust ei muudetud. Küll aga on täna teada, kuidas andmekaitseinspektsioon vaatab mingile olukorrale. Meile võib see (inspektsiooni tõlgendus-toim.) meeldida või mitte meeldida, aga selgus on alati väärtus.  Selguse poole pealt teeb kindlasti kergemaks. Raskemaks läheb ehk see, et tööandja peab kehtestama erinevad juhendid või siseregulatsioonid. Näiteks, kui kaua ta töötleb andmeid peale töötaja lahkumist või kui kaua töötaja e-posti aadress on avatud, milline on töötajale lubatud ja keelatud internetisaitide loetelu, kuidas jälgitakse tema e-posti.

 Kõik, mis siia materjali kirja sai, on taandatav sellele sättele või tuletatav sellest sättest. Milliseid muudatusi abimaterjal teemasse toob?

 Igaühel on õigus arvata teistmoodi ja vaidlusi lahendab ikkagi kohus. Ei ole välistatud, et ühes või teises küsimuses asub kohus teistsugusele seisukohale kui inspektsioon. Üldjoontes on need juhendmaterjalis toodud lahendused mõistlikud ja kooskõlas kehtiva õiguse ja kultuuriruumiga, kus me elame. Kas abimaterjal teeb ka firmade või personalitöötajate elu raskemaks?

See suunabki personalitöötajaid küsimusi läbi mõtlema. Senini on lähenetud vaidluse korral asjale kaasusepõhiselt. Alati saab paremini, aga see juhend ületab oma kvaliteedilt kõiki varasemaid. Andmekaitseinspektsioonile ja tema uut juhti (Viljar Peep-toim.) peab kiitma, kuna materjali ei valmistatud ette kuskil kabinetivaikuses, vaid sellesse töösse kaasati mitmeid valdkonnaeksperte.  

 Milline on abimaterjali tase Teie arvates?

 Kas juriidiline isik peab delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerima andmekaitseinspektsioonis? 

Peab ütlema, et kõikidel tööandjatel on oma töötajate kohta mingit delikaatset infot - kasvõi see, et töötaja on haigeks jäänud või et ta kuulub ametiühingusse ja tema palgast peetakse kinni ametiühingu tulusid. Siiani arvati, et neid andmeid ei tohtinud seaduse kohaselt töödelda muidu, kui inspektsiooni loa alusel. Nüüd ütles inspektsioon välja, et mitte kõik juriidilised isikud ei pea sellest inspektsiooni teavitama, vaid seda peavad tegema need juriidilised isikud, kelle majandustegevuses on andmete töötlemine omaette eesmärk. Näiteks haiglad, kindlustusandjad, pangad.

Siinkohal rõhutan üle, et seadus ei ole muutunud, küll aga on inspektsioon andnud lihtsalt delikaatsete isikuandmete töötlemise kohta üheseltvõetava seisukoha. selles abimaterjalis.