Kas riigilõivude määrasid ootab vähendamine?

2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivumäärad tsiviil- ja halduskohtumenetluses mitmekordseks.

„Kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist. Liigselt kõrged riigilõivumäärad on saanud takistuseks põhiseaduses sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisel,“  ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik.

Seppiku sõnul on eelnõu algatamise eesmärgiks tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist läbi riigilõivumäärade vähendamise.

Seppik ütles, et riigikohtu hinnangul kätkeb kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. „Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga,“ rõhutas Seppik.

Ta märkis, et kõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma, võrdne kohtlemine ja tõhus õiguskaitse on aga tagatud vaid juhul, kui kohtusse pöördumine on võimalikuks tehtud kõigile.

„Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol,“ ütles Seppik.