Advokaadibüroo Glikman & Partnerid partner ja vandeadvokaat Leon Glikman kirjutas oma artiklis „Kahjuhüvitised õiglasemaks”, et võlaõigusseaduse eelnõu käsitleb küll erinevat liiki mittevaraliste kahjude hüvitamist, milledest on aga kartuses sõnavabadusele ohtusattumise pärast vastukaja leidnud üksnes au teotamist puudutav osa.
„Meil on mittevaralise kahju asjad „mustaks lambaks“ muidu mõistlikus tsiviilpraktikas. Hüvitised on seletamatutel põhjustel niivõrd marginaalsed, et kohtus käimine ei tasu ennast lihtsalt ära, mis ohustab põhiseaduslikku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Me võime küll muiata USA karistuslikke hiigelhüvitisi määravate kohtupretsedentide üle, kuid peame tõdema, et need on tublisti kaasa aidanud parema elukeskkonna saavutamisele,” kirjutab Glikman.
Kommentaator Siil leiab, et Glikman juhib tähelepanu täpselt õigetele Eesti seadusandluses esinevatele kitsaskohtadele.
„Nagu märkis Glinkman, on tõesti tõsised probleemid, mida ei taheta lahendada. Tihti on kohtuotsus vaid paber, mille ellu viimist pole võimalik teostada, mille loomiseks aga peab tegema suuri kulutusi. Liigagi tihti ei hakka keegi aferisti hagemagi, sest riigilõiv ja õigusabikulud on suured ja lootus saada peale positiivset kohtuotsust ka raha, suur null. Huvitav on see, et riik ja kohtunikkond seda jätkuvalt soosib,” nendib raamatupidaja.ee lugeja Tom.
Raamatupidaja.ee avaldab rubriigis Lugeja hääl lugejate kommentaare portaalis avaldatud artiklitele.
Seotud lood
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigilõivuseaduse muutmise, mille eesmärgiks on vähendada liigselt kõrgeid riigilõivude määrasid.
Võlaõigusseaduse (VÕS) eelnõu käsitleb erinevat liiki mittevaraliste kahjude hüvitamist, milledest on kartuses sõnavabadusele ohtusattumise pärast vastukaja leidnud üksnes au teotamist puudutav osa. Kummatigi, muudatused vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile (EIÕK) ega kahjusta sõnavabadust.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.