Tegevusloamaks oleks kasulik kogu riigile

Praeguseks ajaks oleme aga vastavalt ühele Euroopa Komisjoni uuringule kahe aasta võrdluses (2007/2009) koos Lätiga ettevõtlusaktiivsuse poolest hoopis suurimad kukkujad EL-is (2). Sama uuringu järgi põhjendatakse meil ettevõtluse mittealustamist enim läbikukkumise hirmuga ja sellega seotud tagajärgedega. Kusjuures selle hirmu poolest oleme EL-is auväärsel 2. kohal - vaid Ungaris kardetakse läbikukkumist meist rohkem (3). Kui iseendale tööandjaid on EL-is hetkel keskmiselt 15,5% hõivatutest, siis Eestis on neid 7,6% (Lätis ja Leedus on 11-12%, sama tase on ka Soomes – 11,7%) (4). Nii et ettevõtluspisiku levitamiseks vajame teisigi meetmeid. http://www.stat.ee/37997 http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/eurobarometer/fl283_en.pdf, lk 7

Tõusmaks protsentuaalselt Soomega samale tasemele, peaksime saama tervelt 20 000 ettevõtjat juurde! Sõnum on selge – vaja on tuge ja julgustamist. Liberaalse majandusmudeli tingimustes peaks muidugi kasvõi juba niru töötuabiraha tekitama iseendale tööandjaks hakkamise mõtteid. Samas saame siinkohal mõelda ka teistmoodi ettevõtluse toetamisele, kõrvaldades kõikvõimalikke barjääre (ka psühholoogilisi) ja toetades alustavaid ettevõtjaid.Mõni päev tagasi Reformierakonna poolt pakutud lihtsustus viia FIE-de kogu raamatupidamine ja aruandlus e-maksuametisse ei ole tegelikult uus idee, sest seda on varem pakutud ka MTA enda poolt. Samas ettepanek on hea ja väärib teostamist. Paljudele on siiski ilmselt üllatuseks, et bürokraatia ei ole meil iseenesest oluline põhjus ettevõtluse mittealustamisel – EL-is kardetaksegi seda kõige vähem Austrias ja Eestis (5).

Paljuräägitud tegevusloamaks võib aidata ettevõtjal ületada läbikukkumise hirmu, sest kindlas summas kuumaks muudab ettevõtlust lihtsamaks ja prognoositavamaks. Kaoks ära ka hirm maksuameti kontrolli ees, et kas ikka kõiki kulusid tohib maha arvata. Ka maksuhaldur säästaks ressursse ja saaks mitte ainult vähendada, vaid üldse loobuda vähetootlikest revisjonidest (nt taksonduses tuleb riigil ühe maksukrooni tagasivõitmiseks kulutada kaks krooni).Tegevusloamaksu kriitika viitab eelarveraskustele. Samas vaatame tõele otsa - valdav osa FIE-dest maksab sotsiaalmaksu üldse vaid minimaalses ulatuses. Need FIE-d, kellel oleks kasulikum tegevusloamaksule üle minna ainuüksi rahalisest aspektist, maksid 2009. aasta eest vaid 8 miljonit krooni üle miinimumkohustuse (0,03% eelarves kavandatud summast). Võrdluseks – tõsise arutelu keskmes olev sotsiaalmaksu lagi võib esialgu tähendada auku 600 miljonit kuni üks miljard krooni.Võttes arvesse väike-FIEde keskmist tulu enne makse 2009. aastal (veidi üle 13 tuhande krooni), ei maksa keskmine FIE ka sentigi tulumaksu, sest ettevõtlustulu on tal alla maksuvaba miinimumi. On see tulu tõesti selline (mis on kriisiaastatel usutavam) või osatakse „optimeerida“, jääb vaid oletada.Siinkohal olgu mainitud, et nt kõrge maksukultuuriga Taanis aastatel 2007-2008 sealse maksuameti abiga korraldatud eksperiment näitas, et enim pettust (87%) pannakse toime tululiikidega, mida kolmandatest allikatest üle ei kontrollita ja tuludeklaratsioonis ei eeltäideta (nt ettevõtlustulu, aga ka renditulu).Tegevusloamaks pakuks aga head võimalust olla aus, kuna maksukohustus oleks minimaalne ja ei sõltuks tulu suurusest (kuni 250 000 kr aastas) ega FIE oskusest rakendada terve pere kulutšekkide kogumisse. Et väikeettevõtlus pole kuskil maailmas suurte maksulaekumiste allikaks – asi on ju eeskätt tööhõives – oleks selline ettevõtluse toetamine kasulik tervele riigile.(1) 

(2) 

(3) Sama uuring, lk 40(4) Eurostat’i andmed, 2010. aasta II kvartal (indikaator lfsi_grt_q)(5)  Sama uuring, mis punkt 2 ja 3, lk 77

Autor: Lemmi Kann, Dmitri Jegorov