Investeerimiskontole saab lisaks börsil noteeritud ettevõtete väärtpaberitele kanda ka muid varasid.
Finantsvarad, mida saab investeerimiskontole kanda:
* Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või OECD riikide börsidel noteeritud väärtpaberid;* tuletisinstrumendid ja rahaturuinstrumendid, eeldusel, et vastaspool on pank või investeerimisteenuse pakkuja ning alusvaraks peavad olema mainitud turgudel noteeritud väärtpaberid;* investeerimisfondide aktsiad ja osakud;* investeeringud nn alternatiivbörsidele;* avalikult pakutavad väärtpaberid, mida pakutakse suurele hulgale investoritele, kuid millega ei kaubelda ei börsil ega alternatiivturul; * ka kolmandate riikide (nt Hiina, Brasiilia ehk riigid, mis ei ole EL ega OECD liikmesriigid), kes ei ole OECD liikmesriigid, börsidel kaubeldavad väärtpaberid.
Kommentaar
Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt
Eelkõige peab investor olema kursis sellega, kas riik kuulub EL-i või OECD-sse. Juhul kui ei kuulu, saab ta lihtsustatult öeldes sellest riigist osta üksnes neid väärtpabereid, mis on börsil kaubeldavad või fondiosakuid, mille üle finantsjärelevalvet teostatakse. Samuti tuleb sel juhul vastav tehing teha panga või muu professionaalse finantsvahendaja kaudu. Hetkel veel koostamisel olevasse investeerimiskonto juhendisse lisatakse seoses eeltooduga mitmeid näiteid, sh ka selle kohta, mis riigid kuuluvad OECD-sse, millised on EL-s tunnustatud väärtpaberibörsid jne.
Autor: Lemmi Kann, Silvia Kruusmaa
Seotud lood
Homsest jõustuv tulumaksuseaduse muudatus annab eraisikule võimaluse investeerimiskontot kasutades investeeringud tarbimisse võtmiseni maksuvabaks muuta.
Järgmise aasta algusest jõustuv kauaoodatud investeerimiskonto süsteem vajab veel aega, et ladusalt käima joosta, samuti pole oodatav maksusoodustus investorite horde pankade uste taha ajanud.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.