Homsest jõustuv tulumaksuseaduse muudatus annab eraisikule võimaluse investeerimiskontot kasutades investeeringud tarbimisse võtmiseni maksuvabaks muuta.
Maksuhaldur vastas investeerimiskontot puudutavatele korduma kippuvatele küsimustele. Loe ka uudisele lisatud Rahandusministeeriumi koostatud investeerimiskonto kasutamise juhendit.
1. Miks kasutada investeerimiskontot?
See võimaldab eraisikutest investoritel väärtpaberitehingutelt saadud kasumilt tulumaksu maksmist edasi lükata (mitte maksuvabastust).
2. Millal tekib tulumaksukohustus?
Siis, kui võtta investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui sinna on sisse pandud. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saab seda teha tulumaksuvabalt, kuni väljavõetav summa on väiksem sissemakstud summast.
Investeerimiskonto sissemakse on igasugune investeerimiskontole kantud raha. Ka enne investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel kontol oleva raha jääk on sissemakse. Investeerimiskonto väljamakse on igasugune investeerimiskontolt tehtud kanne, millega ei soetata finantsvara.
3. Kas investeerimiskonto abil võib igasugustelt väärtpaberitehingutelt saadud tulu tulumaksu maksmist edasi lükata?
Ei, tulumaksu edasilükkamine on võimalik vaid eeldusel, et tehinguid tehakse finantsvaraga. Enamjaolt on selleks väärtpaberibörsil kaubeldavad aktsiad ja võlakirjad, investeerimisfondide osakud, investeerimishoiused ja investeerimiskindlustusega elukindlustuslepingud. Ehk üldjuhul on tegemist selliste instrumentidega, kuhu keskmine investor tavaliselt investeerib.
4. Kas loeb ka see, millise riigi väärtpabereid ma võin omandada läbi investeerimiskonto?
Jah. Omandada võib nii Euroopa Liidu kui Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide (nt USA, Austraalia, Jaapan, Mehhiko, Türgi) väärtpabereid. Omandada võib ka nende riikide väärtpabereid, kes ei ole ei EL ega OECD liikmesriigid (nt India, Brasiilia, Hiina). Viimasel juhul peab aga tehingu tegema mõne Euroopa Liidu või OECD liikmesriigi panga või muu investeerimisteenuste pakkuja vahendusel.
5. Mis ei ole finantsvara?
Finantsvara ei ole näiteks II ja III pensionisamba osakud, “noteerimata” aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad jm samaliigilised väärtpaberid, kinnisvara ja tavalised (nõudmiseni) hoiused. Sellise vara omandamine läbi investeerimiskonto ei ole küll keelatud, kuid sellised tehingud tuleb deklareerida kui väljamaksed investeerimiskontolt.
6. Kuidas tuleb tehinguid läbi investeerimiskonto teha?
Väärtpaberite või muu finantsvara ostmiseks tuleb investeerimiskontole raha esmalt kanda. Seejärel võib selle edasi investeerida soovitud finantsvarasse. Väärtpaberite või muu finantsvara müügist saadud raha tuleb samuti tagasi kanda investeerimiskontole. See tuleb kanda investeerimiskontole esimesel võimalusel.
7. Mis on investeerimiskonto ise?
Investeerimiskonto on tavaline arveldus- või rahakonto, mille omanik võib enda jaoks nimetada investeerimiskontoks tuludeklaratsiooni täitmisel. Investeerimiskontol hoitakse üksnes raha ja sellel ei asu investeerimiskontol oleva raha eest omandatud väärtpaberid. Investeerimiskonto võib avada üksnes krediidiasutuses ehk pangas, mis on asutatud Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) liikmesriigis (nt USA, Austraalia).
8. Kas investeerimiskontona võib käsitleda oma olemasolevat arvelduskontot?
Jah, aga peale seda kui võtate selle konto investeerimiskontona kasutusele, ei ole mõistlik jätkata selle vahendusel enam muude igapäevaste tehingute teostamist (nt saia või piima ostmine poes). Kõik tehingud, millega ei soetata finantsvara tuleb deklareerida kui väljamaksed ja deklareerida järgmisel aastal tuludeklaratsioonis. Lisaks liigub nö igapäevasel arvelduskontol palju raha, nii sisse kui välja (palk, toetused, igapäevaostud jne). Seega oleks otstarbekas kasutada või avada väärtpaberitehingute tegemiseks investeerimiskontona pangas eraldiseisev arvelduskonto.
9. Kas investeerimiskontosid võib olla mitu?
Jah, investoril võib olla mitu investeerimiskontot mitmes nii Eesti kui välisriigi pangas. Raha võib kanda ühelt investeerimiskontolt teisele (panga sees või pankade vahel) ning tulumaksukohustust sellega ei kaasne.
10. Kas investeerimishoiuste intress on nüüd tulumaksuga maksustatud?
Jah, alates 01.01.2011. sõlmitava investeerimishoiuse intress kuulub edaspidi tulumaksustamisele. Investeerimishoiuse intress, mis on aga sõlmitud enne 01.01.2011, on tulumaksuvaba kuni 31.12.2013.
11. Mis saab varem deklareeritust väärtpaberitehingute kahjumist?
Kui investoril on varasematest aastatest deklareeritud kahjum väärtpaberitehingute tulemusena, siis on võimalik sellega vähendada tulevikus tekkivat tulumaksukohustust, deklareerides selle sissemaksena investeerimiskontol.
12. Mis saab enne investeerimiskonto kasutuselevõtmist ostetud väärtpaberitest?
Investeerimiskonto süsteemi saab nö üle viia ka väärtpaberid, mis on ostetud enne investeerimiskonto kasutuselevõtmist. Selleks tuleb nende väärtpaberite soetusmaksumus (mitte turuväärtus) deklareerida 2011. aasta tuludeklaratsioonil investeerimiskonto sissemaksena.
13. Kas investeerimiskontol olevat raha on võimalik kasutada tagatisena?
Ei, välja arvatud juhtudel, kui tagatis on seotud finantsvara soetamisega (eelkõige tuletistehingud ja väärtpaberite lühikeseks müügi tehingud).
13. Kas investeerimiskontot võib sulgeda?
Jah. Seda nii deklaratiivselt, jättes arvelduskonto alles, kui ka füüsiliselt arvelduskonto sulgedes. Investeerimiskonto sulgemisel sellel olnud raha tuleb järgmisel aastal deklareerida investeerimiskonto väljamaksena ning sellega võib kaasneda tulumaksukohustus.
14. Mis andmed tuleb investeerimiskonto kohta tulumaksudeklaratsioonis esitada?
Investeerimiskonto kohta tuleb deklareerida sisuliselt kahte sorti andmed. Esiteks tuleb deklareerida kõik kasutuses olevad investeerimiskontod (sh konto nr), teiseks tuleb deklareerida kõik sissemaksed investeerimiskontole ja väljamaksed investeerimiskontolt. Deklareerida ei tule väärtpaberite ostu-müügitehinguid, juhul kui nimetatud väärtpaberid on käsitletavad finantsvarana.
15. Kas võib kasutada nö vana süsteemi ning deklareerida tulu väärtpaberite ostu-müügihinna vahet arvestades?
Jah, see on investori vaba valik. Kui investor ei soovi tulumaksu maksmist edasi lükata, siis võib ta deklareerida tulumaksu vana süsteemi järgi.
Seotud lood
Uus aasta toob enam kui 1000 muutust seadustes. Raamatupidaja.ee toob välja ettevõtjale olulisemad muudatused.
Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et pankade poolt pakutavatesse investeerimishoiustesse investeerimine ei ole alati riskivaba. Finantsteenuste – näiteks hoiuse ja investeerimise - kombineerimine võimaldab teenuse pakkumisel ja reklaamimisel lihtsustatud lähenemisi. Teenuse sisu täpsemalt analüüsimata võib tekkida ekslik arvamus investeerimishoiusest kui täiesti riskivabast investeerimisviisist. Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub finantsinstrumentide või muu hoiusega seotud vara väärtuse muutusest. Investeerimishoiusega võib teenida tavalise tähtajalise hoiusega võrreldes kõrgemat intressi. Finantsinspektsioon kehtestas 6. märtsil 2008 soovitusliku juhendi „Nõuded investeerimishoiuse tingimuste kohta avaldatavale lepingueelsele teabele”, mille eesmärgiks on suunata pankasid avaldama enne kliendiga lepingu sõlmimist investeerimishoiuse tingimuste kohta asjakohast ja piisavat teavet. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) Riskipreemiaga investeerimishoiuse korral maksab klient pangale teenustasuna riskipreemia. Riskipreemiat pank kliendile üldjuhul tagasi ei maksa. Riskipreemiaga investeerimishoiusse investeerimisel võib saada ka kahju. Seda juhul, kui hoiulepingu tähtaja lõppemisel väljamakstava intressi summa ei ületa riskipreemiaks makstud summat. 2) Investeerimishoiuse intress ei ole üldjuhul garanteeritud. Kui investeerimishoiuse alusvara väheneb, siis võib pank intressi mitte maksta. See tähendab, et klient tähtajaliselt investeerimishoiuselt tulu ei teeni. 3) Tagatisfondi seaduse kohaselt ei hüvitata hoiuste tagamise osafondi arvel hoiuseid, mille intressimäär on oluliselt kõrgem muude sarnaste tingimuste ja suurusega hoiuste intressimäärast selles samas krediidiasutuses. Intressi piirmäära, millest kõrgema intressimääraga hoiuseid ei hüvitata, määrab igal hoiuste hüvitamise juhtumil Tagatisfondi nõukogu. Finantsjärelevalve soovitab enne investeerimishoiusesse raha paigutamist hoolikalt tutvuda konkreetse teenuse tingimustega. Vajadusel tuleb teenuse osutajalt küsida tingimuste tähenduse ja sisu kohta täiendavaid selgitusi ja kinnitusi. Lisaks juhib inspektsioon üldiselt tähelepanu maksukorralduse seaduse §-le 84, mis võib puudutada ka kombineeritud teenuseid. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Finantsinspektsiooni tähelepanujuhtimine ei tähenda hinnangut investeerimishoiuse kui teenuse kohta, seda ei saa käsitleda finants- ega maksualase nõustamisena, vaid see osundab teenuse olulistele aspektidele, mida tarbijal tuleb enne teenuse ostmist silmas pidada.
Investeerimiskontole saab lisaks börsil noteeritud ettevõtete väärtpaberitele kanda ka muid varasid.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.