Varsti saab eraisik maksukohustust edasi lükata

LHV investeerimispanganduse ja analüüsi juht Erki Kert  märkis, et segadust nad investorite leerist ei ole kohanud. SEB investeerimissuuna äriarendusjuht Kaur Elviste sõnul on küsimusi uue süsteemi kohta esitanud pigem n-ö edasijõudnud investorid, kes mõtlevad, kas uuest aastast loobuda läbi osaühingu investeerimisest või mitte.

"Tavainimese jaoks on seaduse tekst kahtlemata keeruline, palju küsimusi tekitab finantsvara definitsioon – kliendid ei mõista, mida nende portfellis loetakse finantsvaraks ja mida mitte," rääkis Elviste.

"Kliendid on küsinud mis ja kuidas on muutumas, kuid erakordselt suurt huvi me pole täheldanud. Üldine arusaam on, et uus süsteem annab võimaluse tulumaksu maksmise kohustust edasi lükata, ühtlustades mõnevõrra füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelist maksustamise erinevust ja annab võimaluse liikuda erinevate väärtpaberite vahel," ütles Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete valdkonnajuht Ivar Raav.

Investoril on vaja eraldi arvelduskontot

Esimest korda puutuvad investorid seadusemuudatuse mõjudega otseselt kokku 2012. aasta esimesel poolel, mil tuleb esitada 2011. aasta tuludeklaratsioon ning kus tuleb märkida, kas otsustati investeerimiskonto süsteemiga liituda ning deklareerida ka nimetatud kontol toimunud rahakanded, sõnas Erki Kert.

"Investoritel on kasulik oma investeeringud kokku koondada ühele või mitmele kontole, kus ei toimu investeerimisega mitteseotud tehinguid ja rahakandeid. Kuigi investeerimiskontona võib kasutada ka tavalist, igapäevasteks arveldusteks kasutatavat rahakontot, võib raporteerimine ja konto seisu jälgimine sellisel viisil liialt aeganõudvaks ja keerukaks kujuneda," ütles Kert.

"Vastasel juhul tuleb deklareerida kõik kontole tehtavad sisse- ja väljamaksed. Näiteks töötasu oleks sellisel juhul sissetulek ja leiva ostmine väljamakse ning need tuleks deklareerida. Investeerimiskontot kasutama hakates tuleb maksuametit teavitada investeerimiskonto  olemasolust ja neid võib olla mitmeid," ütles Raav.

Olulised on rahakonto liikumised

Juhul kui tänane investor kasutab investeerimiseks juba spetsiaalselt selleks loodud ettevõtet, ei ole sisuliselt vaja täiendavaid samme astuda ning võib jätkata investeerimist nimetatud ettevõtte alt.

Raav lisas, et kui klient on investeerimiseks avanud varem väärtpaberikonto ja soovib alates 01.01.2011 hakata kasutama investeerimiskonto süsteemi, siis on tal vajadusel võimalik alates jaanuarist avada pangakontoris uus arvelduskonto, mida hakkab kasutama investeerimiskontona ning muuta see konto ka väärtpaberikonto teenindavaks kontoks. "Investeerimiskonto on lisavõimalus, mitte kohustus ja selle kasutamist tasub kaaluda eelkõige aktiivsetel eraisikutest investoritel," ütles Raav.

Kaur Elviste sõnul tasub aktiivselt väärtpaberitega tegeleval erainvestoril mõelda investeerimiskonto süsteemi peale juhul, kui ta plaanib väärtpaberite müügist saadavat summat edasi paigutada väärtpaberitesse ja kindlasti ka juhul, kui ta ei realiseeri oma portfelli korraga. Mõlemal juhul on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata. "Kahtlemata on uus süsteem algselt harjumatu ja tekitab segadust seetõttu, et vastupidiselt praegu kehtivale maksusüsteemile pole tähtis väärtpaberitehingute info, vaid hoopis väärtpaberi arveldustega seotud rahakonto liikumised," märkis ta.

Millal müüa – selles on küsimus

Samuti pole investoril kohustust oma finantsvara 2011. aasta alguses ümber tõsta - tegeliku otsuse 2011. aasta alguses portfellis olevate väärtpaberite osas teeb investor 2012. aasta alguses täidetavas 2011. aasta tuludeklaratsioonis. Seejuures tasub tähele panna, et nende väärtpaberite osas, mida müüakse 2011. aasta jooksul peab otsuse langetama müügihetkel,“ selgitas Elviste. Nimelt peab tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks väärtpaberite müügist saadava summa kandma investeerimiskontole. Samuti tuleb maksusoodustuse kasutamiseks soetada väärtpaberid investeerimiskontol oleva raha eest.

Elviste sõnul investeerimiskonto pärast investeerimise alustamisega ootama ei pea. Pigem tasub mõelda väärtpaberite müügil, kas seda teha sel või järgmisel aastal. „Järgmisele aastale tasub tehing lükata juhul, kui pole oodata konkreetse väärtpaberi hinna kukkumist ja soovitakse müügist saadud summa paigutada uude väärtpaberisse. Investeerimise alustamisega ei pea ootama, kuna ka olemasolevad väärtpabereid saab näidata investeerimiskonto osana. Selleks peab investor 2012. aasta alguses täidetavas 2011. aasta tuludeklaratsioonis kandma need väärtpaberid investeerimiskontole - näitama deklaratsiooni nende väärtpaberite soetusmaksumust investeerimiskonto sissemaksena,“ selgitas Elviste.

Seadusemuudatuse puhul rõhutati, et taoline maksusoodustus teeb investorid aktiivsemaks, kas pankurid on täheldanud selle positiivset mõju juba praegu? Nii Elviste kui Kerti sõnul ei tekita seadusemuudatus iseenesest kiiresti investorite aktiivsust juurde ning seda eristada on raske.

Abi tuleb tuludeklaratsiooni  täitmisel

Kerti sõnul tähendab LHV Panga jaoks seadusemuudatuse jõustumine eelkõige teavitustöö tegemist ning vastava raporteerimissüsteemi väljaarendamist, et ka tulevikus investorite jaoks tulude raporteerimine võimalikult lihtsana hoida.

Ka Swedbank panustab teavitustööle läbi muudatustest internetipanga ning kliendikirja. Elviste tõi välja, et riigi poolt pangale seatud  lisakohustused on seotud teenitud tulult tulumaksu maha arvestamisega. „Väljaspool investeerimiskontot peame maksustatavalt intressilt tulumaksu maha arvestama, kuid investeerimiskonto puhul me seda teha ei tohi. Nende arendustega peame suutma 2011. aasta alguseks valmis saada. Kliendid vajavad abi 2012. aasta alguses tuludeklaratsiooni täitmisel, kuidas ja kui palju me neid aidata saame, sõltub seadusandaja poolt paika pandavatest konkreetsetest reeglitest. Hetkel on kogu investeerimiskontoga seotud deklareerimise kohustus jäetud investori kanda, pank saab abistada ainult vajalike andmetega,“ ütles Elviste.

Autor: Lemmi Kann, Silvia Kruusmaa