BLV Õigusbüroo juristi Kristjan Aava sõnul langeb suurtes võlavaidlustes osa vastutusest ka võlausaldajale, kes ei ole oma krediidiriske õigesti hinnanud.
"Kogu võlgnevuste menetlemist iseloomustab lõputu venitamine, sest võlgnikud ei soovi tunnistada, et olemasolevate kohustuste täitmisega ei tulda toime. Millegipärast tundub tihti võlgnikule lihtsama lahendusena ennast võlausaldaja eest varjata, mis viib suure tõenäosusega kurnava kohtumeneltuseni, millest kumbki pool ei võida," kommenteeris Aava ajakirjale Saldo.
Võlgnike puhul on alati tema sõnul läbivaks jooneks lõputu lubamine: küll peaks kohe-kohe neile suurem summa laekuma, küll saadakse kohe-kohe pangast täiendavalt laenu jne. Lisaks vaidleb osa võlgnikest alati võla alustele vastu, kuna krediit on headel aegadel tihti ebakorrektselt vormistatud, annabki see võlgnikule võimaluse lõputult vaielda.
Seotud lood
Kui võlglane on kelm, tasub võlgade sissenõudja Lauri Vitsuti sõnul politseile või prokuratuurile kuriteoteade esitada. Samas ka arvestada, et ega võlakelmust uurima ei hakata ja asi kas aegub või jookseb lihtsalt kinni.
Võlgade nõiaringi - kõik on kõigile võlgu - satuvad praegusel ajal väga paljud ettevõtted ning sageli otsustatakse võla kätte saamiseks kasutada inkasso teenust. Küsisime ettevõtjatelt, kas ja kuidas on võimalik hakkama saada ilma inkasso abita.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.