Kui võlglane on kelm, tasub võlgade sissenõudja Lauri Vitsuti sõnul politseile või prokuratuurile kuriteoteade esitada. Samas ka arvestada, et ega võlakelmust uurima ei hakata ja asi kas aegub või jookseb lihtsalt kinni.
Võlglase maksejõuetuse puhul aga selgitada, kas tegemist ajutise või alalise maksejõuetusega, soovitas Vitsut ajakirjale Saldo. Siis on valida kas kohtumenetlus (nõue on selge ja võlgnikul on vara), hagi- või pankrotimenetluse kaudu või jõuda kohtuvälisele kokkuleppele.
"Üldiselt on olukord praegu niisugune, et kui keegi juba võlgu on, tuleb teda sulepatjadel kanda, et jumala pärast võlgnikuga midagi ei juhtuks - muidu on kõik oma rahast ilma," lisas Vitsut. Mingil juhul ei tohi võlgniku elu kohe eriti keeruliseks teha, siis tekib võlgnikul lootusetuse tunne ja viskab tingimata rihma maha."
Seotud lood
Lindorff inkasso tegi 1801 kliendi seas uuringu, milles selgus, et inimesed maksavad esimesena võla ettevõttele, kus nendega mõistvalt suheldakse, mis omakorda andis inkasso juhtidele kinnitust, et jõhkra võlanõudmise vältimiseks tuleb seadust kohendada.
BLV Õigusbüroo juristi Kristjan Aava sõnul langeb suurtes võlavaidlustes osa vastutusest ka võlausaldajale, kes ei ole oma krediidiriske õigesti hinnanud.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.