Kuidas võlgnikelt ilma inkasso abita võlg kätte saada?

Rain Hüva, ASi Viljandi Aken ja Uks  juhatuse esimeesVäike probleem võlgnevustega, millega peab tegelema on, aga arvestades kogupilti üldiselt on see üsna väike mure.

Alustama peab sellest, et võlgu tasub anda inimestele ja firmadele, keda sa usaldad. Kui olukord on jõudnud sinnamaani, et arutluse all on kas anda asi inkassosse või mitte, siis on rong tegelikult juba läinud.Me müüme Eestis üsna vähe. Ja juba kaks ja pool aastat tagasi võtsime selles osas üsna konservatiivse suuna. Alustasime juba siis tänaseks päevaks vajalike ettevalmistustega, kõigile anti kindlad ja selged juhised ning krediteerimist tõmmati suuresti koomale. Sellest ajast alates oleme hoidnud üsna konservatiivset suunda ning arve peale andmist kõvasti vähendanud.Võlgnikega tuleb suhelda olenevalt asjaoludest individuaalselt. Kellelt saab laenu katteks võtta ära tootmaterjali, kelleltki midagi muud, võla katteks oleme saanud isegi auto. Initsiatiivi peab selles osas üles näitama võlausaldaja, sest võlgnik on selles faasis kas juba üsna heitunud või siis nii nahaalne, et ei soovi kokkulepetele jõuda.Aga kõige olulisemaks on ikkagi see, et tuleb vaadata, kellele raha välja anda, mitte anda seda kogu küla peale välja.Sihtturgudel, kus tegutseme, on ettevõtete kultuur hoopis teine ja olemas ka erinevad instrumendid nagu näiteks kindlustus, millega ennast kaitsta.Maksmise eelduseks peavad ettevõttel olema täidetud kaks aspekti: peab olema soov ja võime maksta. Selleks, et saada selgeks, kas ettevõttel on võime tasuda, tasub analüüsida nende tegemisi ja tulemisi. Aga kui Baltikumis tundub tihtipeale, et maksevõime on küll olemas, aga tahtmist mitte, siis Põhjamaades on reeglina see soov firmadel olemas. Kui minnakse lepingu sõlmimiseni, siis saadakse aru, et tuleb ka maksta.    

Janek Kalvi, ASi Liviko juhatuse esimeesKõige esmaseks käitumiseks võlgnikega suhtlemisel on neile meeldetuletuse saatmine. Meil on olemas n-ö krediidikontrolli töötaja, kes tegeleb maksedistsipliini jälgimisega ning meeldetuletuste saatmisega ning viivisarvete edastamisega.

Kuna lepingutes on vastav punkt olemas, ongi peale meeldetuletust järgmiseks sammuks viivisarve saatmine. Oluline roll võlgnikega suhtlemisel on ka müügiinimestel, kes on konkreetsele ettevõttele arve teinud ning teavad kõige paremini, kuidas konkrteetse võlgnikuga käituma peaks. Krediidinfoga tegelev töötaja ning müügiinimesed vastutavad koos, et raha meile jõuaks.Inkassosse pöördumine on meie puhul juba äärmuslikuks meetmeks. Teeme kostööd mitte ühe, vaid mitme inkassofirmaga, sest mõni neist on tublim Ida-Virumaal, teine aga Tallinnas.Suurtel ettevõtetel, kellel on palju kliente ja kes tegutsevad suurel ning mõneti ehk keerulisel turul, tasuks kindlasti sisse seada maksedistsipliini jälgimisega tegeleva töötaja ametikoht. Kõikide asjade, mida tehakse fokusseeritult, tulemused on paremad. Ja see tasub ennast kindlasti ära. Meil on selline töötaja olemas juba aastaid.      Loomulikult on praegu võimalik täheldada klientide maksedistsipliini halvenemist, aga midagi väga hullu selles vallas siiski pole. Nagu kuludegagi, peab ka maksedistsipliini jälgima mitte ainult halval, vaid ka heal ajal. Mis heal ajal on käest ära lastud minna, see läheb kehval ajal veelgi hullemaks.

Anu Tõitoja, ASi DHL Estonia raamatupidaja

Meie firmas ei tegele krediidijälgimise ja kontrolliga ainult raamatupidamine, vaid sellelesse on kaasatud kogu kollektiiv, igal ühel on ligipääs infole, kliendi hetke saldost. Mina raamatupidajana tegelen ühe tööülesandena nii krediidi andmise kui võlgade sissenõudmise küsimustega. Võlgnikega tuleb probleeme ette.Varasemaga võrreldes on rohkem tegu ka kavalate plaanide väljamõtlemisega, mida oleme õppinud ära tundma ja vältima. Kas tahetakse näiteks saada krediiti, ise ettevõtte aruandlust (dokumente) esitamata. Või on tegu kolmiklahendustega, kus üks tellib, teine maksab ja kolmas ettevõte saab saadetise kätte. Selliseid usaldusel põhinevaid kolmiklahendusi väldime, sest lõpuks pole kedagi, kes vastutaks. Sellisel juhul palume tasumiseks tagatiskirja.Inkassosse me võlgnikke eriti tihti ei anna. Inkassos peaks olema sel juhul inimene, kes läheks kohale ja räägiks võlgnikuga, aga tundub, et nad saadavad pigem kirju ja lisavad võlasummale veelgi summasid, mis omakorda meie raha kättesaamisele kuidagi kaasa ei aita.Kasutame ka pandiõigust, ehk siis me ei anna võlgnikule enne asju kätte kui eelmised võlad on vähemalt teatud summani tasutud. Võlgadega, mis on vanemad kui pool aastat, oleme kasutanud kiirkohtumenetlust, mida ilmselt teevad ka inkassofirmad.Ettevõtete taga on ju inimesed ning seetõttu tuleb iga juhtumiga tegeleda individuaalselt. Kindlasti ei aita ainult piitsaga järgi käimine, vaid pigem meega meelitamine. Näiteks oleme välja pakkunud lahendusi maksta võlga tagasi kasvõi paarisaja krooni kaupa ning saanud nii lõpuks summad kätte. Aga eks ette tuleb ka mahakandmisi, kus raha pole lootust kätte saada.  

 

Autor: Lemmi Kann, Urve Vilk