Kus on parem müügimaks?

EML küsis märtsis rahandusministeeriumilt mitmesuguseid asju müügimaksu rakendamise kohta, aga ei saanud just ülemäära pikki ega põhjalikke vastuseid. Seejärel saatsime samad küsimused Tallinna Linnavalitsusele, Maardu Linnavalitsusele ja Harku Vallavalitsusele. Nüüd pärast pikka ootamist oleme Tallinna ja Harku vastused kätte saanud ning siinkohal tutvustamegi neid. Kas ja millal kavatseb meile vastata Maardu Linnavalitsus, ei oska ennustada, meie kirja on nad igatahes kätte saanud ja oma dokumendiregistris registreerinud.

Kommentaariks olgu veel öeldud, et Tallinna ja Harku vastused erinevad osaliselt ka põhjusel, et Tallinna linn on meie küsimustest ajendatuna teinud müügimaksu määruses rea muudatusi (neid tutvustasime lugejale MaksuMaksja aprillinumbris).  Harku Vallavalitsus alustas aga oma vastust tõdemusega, et nad on meeldivalt üllatunud meie huvist müügimaksu rakendamise kohta Harku vallas, sest kuigi müügimaks kehtib selles vallas juba alates 1995. aastast, ei ole siiamaani mitte keegi soovinud saada selgitust ainsaski küsimuses, mille EML oma kirjas oli esitanud.

See annab järjekordselt kinnitust vanarahva tarkusele „Mida pole Tallinnas, seda pole olemas”. Samuti soovitati meil lahkelt pöörduda oma küsimustega rahandusministeeriumi poole. 

Aga nüüd asja juurde. Ruumi kokkuhoiu huvides esitame küsimused ja vastused lühendatult.

1. Erinõuetega tegevusalad

Kas müügimaksu peavad maksma erinõuetega tegevusalal tegutsevad ettevõtjad, kellele on pädev riigiasutus andnud tegevusloa? Küsimuses oli lisatud ka viide 25 eriseadusele (nt alkoholiseadus, ehitusseadus, tubakaseadus, vedelkütuse seadus).

Harku vastas, et müügimaksu maksab see, kellel on majandustegevuse registris registreering, sõltumata sellest, kas tal on samaaegselt ka tegevusluba. sama, lisades, et sellekohane täiendus tehti ka Tallinna müügimaksu määruses.

Tallinn vastas

2. Mõisted „jaekaubandus”, „toitlustus” ja „teenindus”

2.1. Kui isikul on registreering hulgikaubanduse valdkonnas, aga ta müüb kaupa ka tarbijale, kas isik on sel juhul kohustatud maksma müügimaksu?

Harku: ei ole. ei ole.

Tallinn:

2.2. Kui isikul on korraga registreering nii hulgi- kui jaekaubanduse valdkonnas, kuidas määratakse kindlaks jaekaubanduse osa?

Harku: ilmselt on müüja pidanud eraldi arvestust. müüja peab ise kindlaks määrama jaekaubanduse osa. Tallinn tuletab ka meelde, et määruse muudatuse kohaselt maksustatakse müügimaksuga mitte kogu jaekaubanduse käive, vaid ainult füüsilisele isikule müüdud kaubad (Harku valla maksumääruses sellist sätet ei ole).

Tallinn:

2.3. Kui isikul on korraga registreering jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja ka tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas, kas isik peab maksma müügimaksu kogu käibelt või ainult jaekaubanduse, teeninduse ja toitlustuse käibelt? Kuidas eraldatakse vastav osa käibest?

Harku: ilmselt on müüja ka sel juhul pidanud eraldi arvestust. ettevõtja peab ise välja töötama metoodika, kuidas eraldada jaekaubanduse, teeninduse ja toitlustuse käibed muudest käivetest, ning kuidas tuvastada ostja isik. Edasi järgnevad soovitused, kuidas eraldada füüsilisest ja juriidilisest isikust ostjaid — näiteks kasutada nimelisi kliendikaarte, lisada raamatupidamisprogrammi eritunnused, vormistada kaupluse kassast väljastatud tšekid infoletis juriidilisele isikule adresseeritud arveteks. 

Tallinn:

2.4. Kas majutusteenuse või konverentsiteenuse hinna sees olev toitlustamine maksustatakse müügimaksuga?

Harku: meil on 6 registreeritud majutusettevõtet ja ühelgi neist ei ole toitlustuse registreeringut. müügimaksuga maksustatakse ainult selline toitlustus, mida müüakse eraldi majutusest või konverentsiteenusest.

Tallinn:

2.5. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel puudub registreering majandustegevuse registris, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas?

2.6. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel on registreering hulgikaubanduse,  tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas?

2.7. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel on majandustegevuse registrisse kantud tegevuskoht väljaspool Harku valda (Tallinna linna), kuid kes tegelikult tegutseb Harku vallas (Tallinnas)?

Nendele kolmele küsimusele vastasid mõlemad, et müügimaksu sel juhul maksma ei pea, kuid Harku vald tuletas meelde, et sellisel juhul võib ettevõtjat trahvida vastavalt kaubandustegevuse seaduse 7. peatükile.

2.8. Kas müügimaksu peab maksma isik, kes vastavalt kaubandustegevuse seaduse § 12 lõikele 2 või 3 ei ole kohustatud registreeringut omama? 

Mõlemad vastasid üksmeelselt: ei pea.

2.9. Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht Harku vallas (Tallinnas) ning lisaks sellele on kauban¬dustegevuse seaduse § 13 lg 8 kohaselt kantud registreeringusse ka müük väljaspool tegevus¬kohta, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult tegevuskoha kaudu toi¬munud käibelt?

Mõlemad vastasid, et ainult tegevuskoha kaudu tekkinud käibelt.

2.10. Kas müügimaksu peab maksma isik, kes müüb kaupa või osutab teenust e-kaubanduse korras?

Mõlemad vastasid, et ei pea, Harku põhjendas seda tegevuskoha puudumisega, Tallinn aga viitas vastavale määruse punktile, mis selgesõnaliselt sätestab maksuvabastuse e-kaubandusele.

2.11. Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht Tallinnas ning lisaks sellele on kaubandustegevuse seaduse § 13 lg 81 kohaselt kantud registreeringusse ka müük e-kaubanduse korras, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult tegevuskoha kaudu toimunud käibelt?

Mõlemad vastasid, et maksustatakse ainult tegevuskoha kaudu toimunud käive.

3. Valla või linna territooriumi piiritlemine

3.1. Milliste kriteeriumite alusel määratakse kindlaks, et kaup või teenus on müüdud Harku linna territooriumil — näiteks kui teenuseid osutatakse väljakutsega, kaupa müüakse kataloogi alusel, telefoni teel või internetis vormistatud tellimuste alusel, tellitud kaup tuuakse kliendile koju, toitlustusteenust osutatakse kliendi asukohas jne. Kas aluseks tuleb võtta lepingu sõlmimise koht, kauba üleandmise või töö tegemise koht, müüja asukoht?

Harku: lähtutakse ainult tegevuskoha aadressist.

Tallinn sai täiendavalt lahendamiseks kaks kaasust:

Pitsatakso. Tellimus võetakse vastu telefoni teel äriühingu juhatuse liikme kodus Harku vallas, tellimus edastatakse Tallinnas asuvasse kööki, toode viiakse autoga kohale Viimsi vallas elavale kliendile, kusjuures äriühingu registrijärgne asukoht on Maardu lin¬nas ja majandus¬tegevuse registrisse kantud tegevuskoht on Jõelähtme vallas.

Autosalong. Klient helistab Tallinnas asuvasse müügiesindusse, kus töötaja puhkuse tõttu sunnatakse telefonikõne Tartu esindusse, leping vormistatakse e-posti teel ning auto tuuakse Saksamaalt Viljandi esindusse, kus antakse ostjale üle, müüja asukoht on Tal¬linnas ning majandustegevuse registris on registreeritud tegevuskohad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Narvas.

Tallinna vastus: kummalgi juhul Tallinnas müügimaksu kohustust ei teki.

3.2. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht rändkaupluse puhul, kui see peatub mitme omavalitsusüksuse territooriumil? Kas tuleb pidada arvestust iga peatuse kohta?

Harku: tuleb pidada eraldi arvestust iga müügikoha kohta. kuna rändkaupluse kohta kantakse majandustegevuse registrisse ainult sõiduki registreerimisnumber, siis tegevuskohta määratleda ei saa ja rändkaupluse käivet ei maksustata.

Tallinn:

3.3. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht, kui toitlustamine või toidukauba jaemüük leiab aset laeva pardal, rongis, bussis jne? Kas lähtutakse sõiduki viibimiskohast, lähte- või sihtpunktist või ettevõtja tegevuskohast?

Harku: ei tea, küsige Tallinnalt või Rahandusministeeriumilt. Harku valda ei läbi sellised transpordivahendid. raporteeris, et nad täiendasid määrust ja sätestasid maksuvabastuse transpordivahendis toimuvale müügile, kui transpordivahendi reis jääb osaliselt väljapoole Tallinna territooriumi.

Tallinn

3.4. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht, kui ettevõtja tegevuskoht asub valla (linna) piiril ning kliente teenindatakse ka väljaspool valla (linna) territooriumi (nt toitlustamine kioskis või väli¬kohvikus)?

Harku: meil ei ole valla piiril ühtegi sellist müügikohta. Kui oleks, siis küsiksime ise Rahandusministeeriumilt. tegevuskoha ja müügikoha mõistete sisustamisel lähtutakse kaubandustegevuse seadusest.

Tallinn:

3.5. Kas müügimaksuga maksustatakse Harku valla (Tallinna) territooriumil asuvas tollilaos, vabatsoonis või vabalaos, maksulaos või aktsiisilaos asuva kauba võõrandamist?

Harku: meil ei ole ühtegi sellist müügikohta. kui sellistes kohtades on võimalik kaupa võõrandada füüsilisele isikule, siis maksustatakse küll.

Tallinn:

3.6. Kas müügimaksuga maksustatakse Harku valla (Tallinna) territooriumil asuva ühendusevälise kauba võõ¬randamist, mis on tolli järelevalve all (näiteks transiidil või seestöötlemisel)?

Harku: meil ei ole ühtegi sellist müügikohta. kui sellist kaupa on võimalik võõrandada füüsilisele isikule, siis maksustatakse küll.

Tallinn:

4. Kauba ja teenuse mõiste

4.1. Kuidas määratletakse mõistet “kaup”? Kas see hõlmab loomi, gaase, elektrienergiat, soojusenergiat, jahutusenergiat, kinnisasja, hoonestusõigust, tehnovõrku või –rajatist, ehitist kui vallasasja, korteriomandit, korterihoonestusõigust, standardtarkvaraga või standardteabega andmekandjat ning põhivarana arvelolevaid esemeid (nt kaupluse inventar)? 

Harku: kaubandustegevuse seaduse kohaselt on kaup müügiks pakutav vallasasi. Müügimaksuga maksustatakse loomi, standardtarkvaraga või standardteabega andmekandjat ning kaupluse inventari. Muid küsimuses nimetatud objekte ei maksustata, sest need ei ole vallasasjad. on seisukohal, et elektri- ja soojusenergia, maagaas ja vesi on vallasasjad, kuid Tallinna müügimaksu määruse muudatuse kohaselt vabastati need müügimaksust.

Tallinn

4.2. Kuidas määratletakse mõistet “teenus”? Kas see hõlmab väärtpaberit, tasu eest majandustegevusest hoidumist, õiguse kasutamisest loobumist või olu¬korra talumist, elektrooniliselt edastatavat tarkvara ja teavet, vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandjat, vara kasutada andmist üüri- või rendilepingu alusel, intellektuaalse omandi eseme võõrandamist või kasutada andmist, agendi või maakleri teenust?

Harku: väärtpaberitega seotud teenused, tasu eest majandustegevusest hoidumist, tarkvara elektroonilist edastamist, tarkvara loomist või kohandamist, intellektuaalse omandi eseme võõrandamist ja agendi- või maaklerilepingu alusel osutatavat vahendusteenust ei maksustata müügimaksuga, sest need ei ole teenused kaubandustegevuse seaduse tähenduses. viitab KaubTS § 3 punktile 4, mille kohaselt teenus tähendab, et töö tehakse kliendi tellimusel ning selle käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi antakse või võetakse valdusse või kasutusse või pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu- ja isikuteenust ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa.

Tallinn

4.3. Kuidas määratletakse mõistet “müüdud”? Kas müügimaksuga maksustatakse ühe kauba vahetamist teise kauba vastu, kauba vahetamist teenuse vastu, teenuse vahetamist kauba vastu, ühe teenuse vahetamist teise teenuse vastu, kauba müüki omandireservatsiooniga, võõrandamist komisjonilepingu alusel, kauba üleandmist liisingulepingu alusel, kauba sundvõõrandamist, konfiskeerimist või sundmüüki täite- või pankrotimenetluses?

Harku: meile ei ole teada, et kauplejad kaubandustegevuse seaduse alusel selliseid tehinguid teeksid. iga üksikjuhtumit tuleb eraldi analüüsida, arvestades kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid.

Tallinn:

4.4. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba kinkimist või muul viisil tasuta üleandmist teisele isikule (sh omatarve käibemaksuseaduse mõistes, tootenäidise või reklaamkingituse üleandmine, annetus mittetulundusühingule)?

Harku: ei. ei.

Tallinn:

4.5. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba üleandmist äriühingu kapitali mitterahalise sissemaksena, mittetulundusühingu liikmemaksuna või asutaja maksena sihtasutuse kapitali?

Harku: ei. ei.

Tallinn:

4.6. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba müüki, millele kehtib käibemaksumäär 0% (eksport, sh käibemaksutagastusega müük, kauba ühendusesisene käive, kauba müük lennujaama transiittsoonis, laevade ja lennukite teenindamine ja varustamine jne)? 

Harku: ei maksustata, sest tegemist ei ole jaekaubandusega võib olla maksustatav küll, kui müük toimub Tallinnas asuva tegevuskoha kaudu.

Tallinn:

4.7. Kas müügimaksuga maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht ei ole käibemaksuseaduse § 10 kohaselt Eesti või millele rakendub sama seaduse § 15 lg 4 kohaselt käibe¬maksu¬määr 0%?

Harku: ei maksustata, sest tegemist ei ole teenustega KaubTS tähenduses. maksustatakse küll, kui teenust osutatakse Tallinnas asuva tegevuskoha kaudu.

Tallinn:

5. Maksustatav väärtus

5.1. Kas müügimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille käive on käibemaksuseaduse § 16 kohaselt käibemaksust vabastatud?

Harku: ei maksustata, sest selles paragrahvis loetletud teenuste osutamine ja kaupade müük ei ole kaubandustegevus KaubTS tähenduses. käibemaksuvabastus ei mõjuta müügimaksuga maksustamist. Kas müügimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille käivet on müüja vabatahtlikult käibemaksuga maksustanud vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3?

Tallinn:

 5.2.

Harku: ei maksustata, sest tegemist ei ole kaubandustegevusega KaubTS tähenduses. vabatahtlik käibemaksuga maksustamine ei mõjuta müügimaksuga maksustamist.

Tallinn:

5.3. Kas müügimaksuga maksustamisel rakendatakse ainult käibemaksuseaduse § 12 lõikes 1 toodud maksustatava väärtuse määramise reeglit või on rakendatavad ka teised lõiked (näiteks lõige 2 sihtotstarbeliste toetuste kohta, lõiked 6 ja 7 omatarbe kohta, lõige 8 hinnasoodustuste ja järelmaksu intressi kohta, lõiked 11 ja 12 pakendite ja tagatisraha kohta, lõige 14 turuhinna kohta)?

Harku: sõltub faktilistest asjaoludest. omatarvet ja pakendite tagatisraha ei maksustata. Sihtotstarbeline toetus maksustatakse müügimaksuga, kui toetus on käsitatav füüsilisele isikule müüdava kauba või osutatava teenuse eest kolmanda isiku poolt makstava tasuna.

Tallinn:

5.4. Millise kursi alusel arvutatakse müügihind, kui tehinguväärtus on võõrvääringus?

Harku: euro puhul lähtutakse Eesti Panga kursist, muude vääringute puhul lepingupoolte kokkuleppest. lähtutakse Eesti Panga kursist (vastav täiendus tehti ka määrusesse).

Tallinn:

5.5. Kas müügimaksu arvutamisel kehtivad käibemaksuseaduse §-des 40, 41 ja 42 sätestatud maksustatava väärtuse erikorrad? 

Harku ei vastanud sellele küsimusele. ei kehti.

Tallinn:

5.6. Kuidas määratakse müügimaksuga maksustamise seisukohast käibe tekkimise aeg? Kas selleks on müügitehingus kokkuleppe saavutamise või tehingu vormistamise aeg, kauba üleandmise või teenuse osutamise aeg, kauba või teenuse eest maksmise aeg? Kuidas määratakse teenuse müümise aeg samale ostjale regulaarselt osutatavate teenuste puhul?

Harku: meile teadaolevalt juhinduvad Harku vallas tegutsevas ettevõtjad käibemaksuseaduse §-st 11. viitab määruse täiendusele, mis sisaldab KMS § 11 analoogi.

Tallinn

5.7. Kuidas toimub müügimaksu ümberarvutamine, kui pärast müügi toimumist otsustavad pooled tehingu tühistada või algset müügihinda vähendada või suurendada? Kas sel juhul tuleb pa¬randada algse müügi toimumise perioodi kohta esitatud müügimaksu deklaratsiooni või rakendada käibemaksu¬seaduse § 29 lõikes 7 toodud põhimõtet?

Harku: ei tea, küsige Rahandusministeeriumilt. viitab jällegi määruse muudatusele, mis sisaldab KMS § 29 lg 7 analoogi.

Tallinn

5.8. Kas füüsilisest isikust ettevõtjal, kes kasutab kassapõhist käibemaksuarvestust, on õigus ka müügimaksu kassapõhiselt arvestada ja deklareerida?

Harku: jah. jah (viitab ka vastavale määruse muudatusele).

Tallinn:

6. Muud küsimused

6.1. Kas kauba või teenuse müüjal on õigus või kohustus näidata arvel või muul müügidokumendil müügimaksu?

Mõlemad vastasid, et soovi korral võib seda teha.

6.2. Kuidas toimub müügimaksuvabastuse rakendamine või maksu tagastamine välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esin¬dusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile, Euroopa Ühen¬duse institutsioonile ning NATO liikmesriikide relvajõududele müüdud kaupadelt ja teenustelt? 

Mõlemad vastasid, et sellist maksuvabastust ette nähtud ei ole.

6.3. Kas kauba või teenuse ostjal on õigus saada müügimaksust vabastust või arvata makstud müügimaks maha oma müügimaksu kohustusest, kui ostja müüb ostetud ja müügimaksuga maksustatud kauba või teenuse edasi või kasutab kaupu või teenuseid uute kaupade ja teenuste val¬mistamiseks, mille müüki maksus¬tatakse samuti müügimaksuga kas samas või mõnes vallas või linnas? 

Mõlemad vastasid, et sellist võimalust ei ole.

Vaata ka: Selgitustaotlus Tallinna Ettevõtlusametile  ja vastus selgitustaotlusele

Selgitustaotlus Harku Vallavalitsusele ja vastus selgitustaotlusele

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja

Loe ka Lasse Lehise kommentaari Tere, müügimaks!

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis