Võlakaitseseadus pakub kaitset ligi 160 000 inimesele, kes soetanud endale kodu ja võtnud selleks eluasemelaenu, ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher täna võlakaitse seaduse eelnõu esimesel lugemisel.
"See seadus annab igaühele neist 160 000 inimestest kindlustunde, et nende kodu on kaitstud realiseerimise, laenukohustuse kõrvalnõuete, lisaintresside ja täiendava tagatise küsimise eest pelgalt juhul, kui kinnisvaraturul toimuvad muutused," sõnas Ken-Marti Vaher.
Eelnõus lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja seejärel võlgniku võlgadest vabastamisel.
"Seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes kodulaenuvõtjale tema võlgade ümberkujundamine, et makseraskusi ületada ja vältida kodu sundmüüki, arvestades seejuures nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve," ütles Vaher.
Võlgade ümberkujundamine on uus hagita kohtumenetlus, mis võimaldab füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist, mis tähendab kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist.
Vaheri sõnul on õige menetleda võlakaitseseadust viivitusteta, sest majanduskriis on jätnud Eestis kümned tuhanded inimesed tööta, tuhandeid inimesi ähvardab kodu kaotus ja paljud pered on sattunud tõsistesse toimetulekuraskustesse.
"Eesti inimeste suurim probleem on ebakindlus ja hirm kaotada töö ning kaotada selle tulemusel ka oma kodu. Riik on liiga vähe pööranud tähelepanu kõige raskemas olukorras olevatele lastega peredele, kus on üks või mõlemad vanemad kaotanud töö," lausus Vaher.
"Eelnõus pakutud lahendus hoiab võlgniku motivatsiooni esitada tõeseid andmeid oma võlgade kohta ja järgida kokku lepitud maksegraafikut, sest vastupidisel juhul riskib ta kõigi kokkuleppega saavutatud positiivsete tagajärgede kaotamisega."
Seotud lood
Panku oli vaja millegagi ohjeldada ja võlakaitse on ennekõike psühholoogiline abinõu, et pangad ei alustaks inimeste orjastamist, kommenteeris ekspankur Jüri Mõis võlakaitse seadust.
Riigikogu hakkab täna arutama võlakaitse seaduse eelnõud, mille jõustumistähtajaks on õiguskomisjon määranud 2011. aasta 1. jaanuari. Võlakaitse seaduse algatajad soovivad eelnõu vastu võtta veel enne riigikogu suvepuhkust, ehk enne 17. juunit. Pangaliit on seisukohal, et seaduse jõustumise ja rakendamise vahele jääv pool aastat on liiga lühike periood, et tagada riigi piisav võimekus võlamenetluse läbiviimiseks.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.