Fotoluksi juht: müügimaks tehniliselt keeruline

Kuigi suures plaanis on müügimaksuga kõik selge, on Fotoluksi kaupluste ees keerulised spetsiifilised probleemid, millistele teenustele maks täpselt rakendub, kui ühte ja sama toodet pakutakse nii e-teenuse kaudu kui tavakaubana.

„Fotoluksil on väga palju erakliente ning väga palju ka kliente ettevõtete näol, kellele müügimaks ei rakendu. Meil on ka nii e-poe kliendid kui läbi e-teenuse tellitavate fotode kliendid, millele samuti müügimaks ei kehti. Samas koodid, mille alt kaup välja läheb, on ühed ja samad tavakaupluse omadega ning meil on vaja „leiutada” programm, kuidas neid eristada,” nentis Jõepera selgitades, et kõige keerulisem on küsimus, kuidas seda programmiliselt kokku viia, et oleks raamatupidamuslikult lihtne arvestada ning ka maksuametile edastada.

Jõepera märkis, et hetkel on müügiprogrammide haldajatel ja e-teenuse pakkujatel tuli takus, sest süsteemide valmis saamiseks jäi väga vähe aega.

„Esimene versioon müügimaksust oli ju niivõrd puudulik, et linnavalitsuse infotelefonis laiutati käsi – nad ei ole ise ka teadlikud, kuidas mingeid asju tegema peab. Vastavad osakonnad loodi ju alles selle kuu alguses,” rääkis ta.

Jõepera sõnul loodetakse, et riik tuleks mõistusele ja keelaks müügimaksu ära.

„See otsus on riigi kätes. Aga tundub, et riik väga ettevõtlust ei toeta ja pigem on see läbi maksuameti kaasamise kohaliku maksu kogumisse nö „kuldne käepigistus” Tallinna linnaga. Nii riigil kui kohalikel omavalitsustel oleks veel palju kohti, kus riiki ja linna saaks efektiivsemaks muuta, aga on selge, et kõige lihtsam on minna ettevõtja kallale ja tõsta mõnda maksumäära või tekitada uus maks,” nentis ta.

Praegu ongi ettevõtjate jaoks jäänud variant ära oodata, kui keegi kaupmeestest müügimaksu kohtusse annab, seda ei saa aga teha enne, kui määrus on kehtima hakanud. Jõepera kinnitas, et on ka ise valmis ettevõtjate poolt kohtusse minema. „Probleem on ju meil kõikidel üks ja sama,” ütles Fotoluksi juht ja lisas, et lõppkokkuvõttes jääb kaotaja rolli tarbija.

„Tänasel päeval me ei saa endale enam seda lubada, et kaotame marginaalis veel 1%, sest viimased poolteist aastat oleme tegutsenud kahjumis. Midagi ei ole teha – see õnnetu protsent tuleb tarbijale hinnas juurde.”