Tööandjad soovitavad loobuda võlakaitse seaduse eelnõust

Keskliit näeb võlakaitse seaduse eelnõus märki populismist ja vasakpoolse maailmavaate hiilivast pealetungist. Võlakaitse seaduseelnõu on jätk mitmele olulisele paradigma muutusele Eesti majanduspoliitikas, millest tänaseks on realiseerunud hüppeliselt kasvanud maksukoormus ja avaliku sektori kulutase, teatasid tööandjad.

Sisuliselt kujutab võlakaitse seadus ulatuslikku ümberjagamise skeemi, kus ületarbinud inimeste võlad tuleb kinni maksta korrektse maksekäitumisega tarbijatel, seisab keskliidu avalduses.

Tööandjate hinnangul ei peaks Eesti võtma kergekäeliselt üle elemente kõrge maksukoormusega Skandinaavia riikidest, kuna sarnaste tagatiste finantseerimine toob paratamatult kaasa varjatud kulude (sh hindade) kasvu. "Selleks, et laenudega hätta sattunud inimesed saaksid oma võlad tagasi maksta, tuleks eeskätt keskenduda majanduskasvu taastumisele ja töökohtade tekkele. Võlakaitse seadus töötab nendele eesmärkidele vastu," kinnitas keskliit.

Lisaks on võlakaitse seaduse eelnõu töötatud tööandjate väitel välja salatsedes. "Eelnõu autorid on teadlikud eelnõu majanduslikust kahjulikkusest ja väldivad avalikku arutelu selle põhimõtete üle. Eelnõu väljatöötamisse oleks kindlasti tulnud kaasata tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda, kuna eelnõus on piisavalt kaitstud ainult pangandussektori huvid," märkis keskliit.

Nii on tööandjate teatel endiselt sissenõutavaks jäänud pandiga kaitstud kodulaenud, mis näitab, et eelnõu eesmärk ei ole kaitsta kodulaenu maksmisega hättajäänud inimesi.

Keskliit teeb valitsuserakondadele ettepaneku piirata võlakaitse ulatust ainult kodulaenudega ja töötada üheskoos välja eelnõu uus redaktsioon, mis ei seaks kahtluse alla kõiki tänaseks välja kujunenud võlaõiguslikke suhteid ettevõtjate ja tarbijate vahel.

Autor: Lemmi Kann, Indrek Kald