Raamatupidaja.ee lugejad on arvamusel, et kilekotiaktsiisi näol on tegemist ebaefektiivse lauslollusega ning riik peaks pigem tegelema asjadega, mis on nii riigile kui ka keskkonnale kasulikumad.
„Milleks see jama. Minge reisige ja saate aru, et Eesti oleks oma 1 miljoni inimesega ainus, kes sellist asja teeb. Kas loodus saab sellest päästetud? Ei!” kirjutas üks raamatupidaja.ee lugeja.
Teda toetas kommentaator mat$, kes märkis, et maailma ei reosta mitte need kilekotid, millega kaup koju tuuakse, vaid need, kuhu pakitakse saiakesed, õunad ja muu pisikraam.
Iff juhtis tähelepanu sellelegi, et prügikasti panemiseks kasutatakse reeglina neid samu prügikotte, millega poest kaup koju tuuakse.
„Nüüd siis tuleb osta täiendavalt prügikotte! Kui juba lollustega tegeleda, siis võiks saada aktsiisivabastuse nendele kilekottidele, mis koos prügiga ära visatakse. Kokkuvõttes on koormus loodusele veelgi suurem, sest lisaks administreerimiskulule peab ju see täiendavad 3 krooni ka kuskilt tulema. Selleks teen pikemad tööpäevad, müün oma kaupa kallimalt jne. Selleks, et valitsus 3 krooni ebaefektiivselt sirgeks tõmbaks. See kõik on väga lühinägelike inimeste lauslollus. Parem tõmmake riigi kulusid koomale ja vähendage riigisektorist palgasaajate arvu. See oleks looduskeskkonnale kasulikum,” soovitas Iff.
Raamatupidaja.ee avaldab rubriigis Lugeja hääl lugejate kommentaare portaalis avaldatud artiklitele.
Seotud lood
Riigikogus algatati märtsikuu lõpus plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu. Eelnõuga kavandatava aktsiisi kaudu soovitakse mõjutada tarbijate valikuid selles suunas, et kauplusest kaupade kaasavõtmiseks kasutataks rohkem keskkonnasõbralikke alternatiive, nt riidest korduvalt kasutatavaid kotte või varemsoetatud plastkotte. Muu hulgas peaks vastav aktsiis tooma täiendust riigieelarvesse.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.