Kommentaar: kilekotiaktsiisi head ja vead

Kavandatava plastkotiaktsiisi puhul on tegemist Eesti maksuõiguses uue aktsiisiga. Aktsiisimääraks plaanitakse 3 krooni plastkoti kohta. Eelnõu kohaselt

kuulub aktsiis tasumisele kaupleja poolt plastkoti võõrandamisel kliendile. Vastava aktsiisi kehtestamisel lisatakse eelduslikult eelmainitud aktsiisimäär kilekoti hinnale kaupluses, mille kaudu tegelikult soovitaksegi mõjutada inimeste otsustetegemist soovitud suunas.Eelnõu järgi ei kohaldata kavandatavat regulatsiooni kauplejale, kelle viimasemajandusaasta netokäive oli väiksem kui 250 000 krooni, v.a kui isiku netokäive ületab jooksva kalendriaasta algusest vastava summa.Eelnõu seletuskirjast ilmneb, et eelnõu koostamisel on püütud kasutadamaksimaalselt ära olemasolevat regulatsiooni just sellel eesmärgil, et kasutatav terminoloogia ja asjaajamise kord oleks adressaatidele võimalikult tuttav ja lihtsasti mõistetav. Siiski on eelnõus ka mõned uued mõisted (nt plastkott,klient).Millise plastkoti pealt tuleb aktsiisi tasuda?

Eelnõus toodud definitsiooni kohaselt on selliseks plastkotiks kott, mille kasutuseesmärk on kauba mahutamine selle kaasavõtmiseks müügikohast ning mille massist moodustab plast rohkem kui poole. Seega on aktsiisiga maksustatava plastkoti määratlemisel kriteeriumiteks koostis ja kasutusotstarve(nt plastist prügikotid on aktsiisist vabastatud). Eelnõu ei erista sealjuures teineteisest nafta baasil toodetud plastkotte ja nn biolagunevaid plastkotte — mõlemat tüüpi plastkoti eest tuleb tasuda aktsiisi.Aktsiisikaup (plastkott) maksustatakse aktsiisiga aktsiisikauba (plastkoti) kliendile võõrandamisel. Seega on maksukohustuse seisukohast oluline võõrandamise mõiste. Eelnõu kohaselt toimub plastkoti võõrandamine, kui aktsiisi maksja(kaupleja) annab aktsiisikauba (plastkoti) kliendile müügikohas üle või lähetab kauba Eestis asuvale kliendile plastkotis. Sealjuures pole oluline, kas plastkott antakse tasuta või tasu eest.Kindlasti tuleb tähelepanu juhtida eelnõu sättele, mille kohaselt peab kaupleja avaldama kliendile hinnasildil selgelt eristatuna plastkotilt tasumisele kuuluva aktsiisisumma suuruse. Ühtlasi tuleb märkida väljastatud arvel või muul kauba võõrandamisega seotud dokumendil tasutav aktsiisisumma.Rõhutamist väärib, et eelnõus defineeritakse kliendi mõiste võrreldes seni sätestatud definitsioonidega erinevalt. Kliendiks on eelnõu kohaselt iga isik, kellele aktsiisimaksja plastkoti võõrandab. Kliendiks võib olla nii tarbija kui ka teine ettevõtja, kui viimane plastkotti edasi ei müü ja ta osutub n-ö plastkoti lõpptarbijaks.Aktsiisiga maksustamise perioodiks on eelnõu kohaselt kalendrikuu. Eelnõu näeb ette, et aktsiis makstakse ning aktsiisideklaratsioon esitatakse sarnaselt käibedeklaratsiooniga Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. päevaks.Aktsiisivabastused

Aktsiisist vabastatakse plastkott, mille kaupleja võõrandab teisele kauplejale, kes soetab selle edasivõõrandamise eesmärgil. Siinkohal tekib mõistagi küsimus, kuidas kaupleja (kes võõrandab plastkoti) teab või tõendab, et teine isik selle tingimata edasi võõrandab.Seletuskirja koostajad on pakkunud lahenduseks, et kaupleja võiks küsida kliendilt, kes soovib maksuvabastuse kohaldamist, kirjaliku kinnituse, et tegemist on kauplejaga, kes soetab plastkotid nende võõrandamiseks. Ilmselt päris probleemitu selline lahendus pole, seda just põhjusel, et iga kaupleja peab isevaatama, millega ja mismoodi ta vajalikud asjaolud ära tõendab. Kui kaupleja ei suuda tõendada, et plastkott võõrandati isikule, kellel oli selle edasivõõrandamise eesmärk, peab kaupleja aktsiisi ise tasuma.Aktsiisist on vabastatud plastkotid, mis on väiksemad kui 20x30 cm. Samuti ei puuduta eelnõu neid plastkotte, mida kasutatakse teatud liiki toidukaupade (nt kala, puuviljad jne) eraldamiseks teistest kaupadest. Eelnõuga soovitakse eelkõige suurendada poest ostetud toiduainete kandmiseks mõeldud kilekottide korduvkasutust.Samas on eelnõu sõnastus üsnagi üldine ja laiaulatuslik, mis võib tekitada olukorra, kus aktsiisiga koormatakse selline plastkott, mille maksustamine ei aita kuidagi kaasa eelnõuga taotletava eesmärgi saavutamisele. Antud juhul võiks võtta seisukoha, et kui tõesti soovitakse aktsiisi rakendada, oleks mõistlik sätestada miinimumsuuruse kõrvale ka maksimaalne plastkoti suurus, millelttuleb aktsiisi tasuda.Kuna lennukis või laevas on inimese vaba valik plastkotist keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutamiseks piiratud, siis puudub seal ka vastav aktsiisi tasumise kohustus.Kaupleja jaoks on kindlasti oluline teada ka, et aktsiisimaksjal (kauplejal) tuleb säilitada tema poolt soetatud ja võõrandatud aktsiisikauba (plastkott) arved või arvepuudumisel muud aktsiisikauba soetamise või võõrandamise dokumendidkronoloogilises järjestuses algsel kujul seitsme aasta jooksul nende saamise või väljastamise päevast arvates. Täiendavalt sätestab eelnõu ka kohustuse pidada eraldi arvestust maksustamise perioodil soetatud ja võõrandatud aktsiisikauba kohta, mida maksustatakse aktsiisiga ning aktsiisikauba suhtes, millele kohaldubaktsiisivabastus.Esialgse plaani kohaselt soovitakse kõnealune seadus jõustada 2011. aasta 1. jaanuaril ning vastavalt eelnõu seletuskirjale jäetakse seaduse adressaatidele ka6-kuuline kohanemisaeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks.

 

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Mart Kägu