Ernst&Young: masu suurendab kontrolli siirdehindade üle

Nende 49 riigi hulka kuulub ka Eesti.

„Ka Eestis on viimase paari aasta jooksul suurenenud siirdehindade kontrolliga tegelevate maksuametnike hulk ning on olemas vastava väljaõppe saanud kümnekonnast revidendist  koosnev üksus,” ütles Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas.

„Kui Eesti maksuametnikud hakkasid seotud ettevõtjate vaheliste tehingute hindu kontrollima alles 2007. aastast, siis järgmistel aastatel võib oodata selliste kontrollide arvu ja ulatuse kasvu. Samas peavad Eesti ettevõtjad arvestama siirdehinnariskidega riikides, kus neil on äriüksusi," hoiatas Tingas.

Näiteks Soomes kehtib siirdehindade dokumenteerimise kohustus samuti 2007. aastast  ning käesolevaks ajaks on Soome maksuametis tööl  45 siirdehinnaspetsialisti.

Tingase sõnul on uuringus ühe tähelepanuväärse vastuoluna välja toodud see, et maksuametnike fookuses on nende tööstusharude siirdehindade kontroll, mis on majanduskriisis kõige enam kannatanud – autotööstus, tarbekaubad, finantsteenused, nafta- ja gaasitööstus ja ravimitööstus.

„Need valdkonnad on tavapäraselt olnud siirdehindade kontekstis maksuametnike huviorbiidis ning ilmselt on oodata siin muudatusi,“ rääkis Tingas.

„Geograafiliselt on siirdehindade kontrollimisel maksuametnike tähelepanu all „maksuparadiisid“ ning tüüpilised kaubanduspartnerid," selgitas ta.

Uuringust selgub, et näiteks Leedu maksuameti prioriteediks on jaekaubad ja ravimid. Eesti maksuameti jaoks on siirdehindade osas fookuses Eesti olulisemad kaubanduspartnerid ja investorid – Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani. Tehinguliikide osas on uuringus vaadeldud riikides maksuametnike suurema tähelepanu all teenused, immateriaalne vara ja finantstehingud.

„Uuringust nähtub, et üheks siirdehinnarevisjoni ajendiks võib olla äriühingu kasumi järsk vähenemine, kuid praeguses majandusolukorras tuleb küsida, kas see on mõistlik kriteerium,“ nentis Ernst & Young Baltic ASi maksuosakonna juhtivkonsultant Kersti Kull, kelle sõnul on m ajanduslangus seadnud löögi alla nii rahvusvaheliselt tegutsevate äriühingute tulud kui ka riikide tulud.

"Rahvusvaheliste kontsernide jaoks kaasneb sellega see, et majanduskasvu aastatel väljatöötatud siirdehinna põhimõtete rakendamine on osutunud keeruliseks või võimatuks," lisas Kull.

Uuringus vaadeldud riigid on aga suurendanud siirdehindade revisjonide hulka ning sanktsioone turutingimustest erinevate siirdehindade rakendamisel. Kui varasematel aastatel enamasti ei rakendatud sanktsioone maksimumsummades, siis nüüd on maksuametnike poolt täheldatud sanktsioonide kehtestamise ning maksuvaidluste kasvavat trendi.

Loe uuringut siit.