Siirdehinnad olulisemad kui kunagi varem

Mitmed, kellega olen dokumentatsiooni teemal vestelnud on esialgu väitnud, et dokumentatsioon koostatakse siis, kui maksuhaldur vastava nõude esitab- peab viimane sellest ju vähemalt 60 päeva ette teada andma. Sellisele suhtumisele on aidanud kaasa ka mulje, et selle temaatikaga maksuhaldur tõsiselt ei tegele.

Tuleb nentida, et siirdehindade temaatika on siiski täna olulisem kui kunagi varem. Nii Eesti maksuhaldur kui ka teiste riikide maksuhaldurid on oluliselt suurendanud oma tähelepanu seotud isikute vahel tehtavate tehingute hindadele (sellist tendentsi näitavad mitmed läbiviidud rahvusvahelised uuringud). Hindade korrigeerimine on tulenevalt seotud isikutega tehtavate tehingute mahtudest ju üks potentsiaalsemaid viise maksutulu suurendamiseks.

Kui tõsiselt peaks selle valguses Eesti ettevõtjad siirdehindade küsimusse suhtuma ning kas võiks jääda ootama maksuhalduri nõuet dokumentatsiooni osas? Olen veendunud, et maksuhalduri nõuet dokumentatsiooni esitamiseks ei ole mõistlik ootama jääda ning dokumentatsioon tuleks koostada nii kiiresti kui võimalik. Seda esiteks põhjusel, et mitmetahulistes tehingutes on nõuetele vastava dokumentatsiooni koostamine 60 päevaga sageli keeruline. Lisaks ei ole väheoluline asjaolu, et tehingute tagantjärele dokumenteerimine on tunduvalt ressursimahukam ja riskantsem, kui teha seda tehingute toimumisele lähedasel ajal.

Kui vaadata praegust Eesti maksuhalduri praktikat, siis sageli palutakse esitada 2007 aasta dokumentatsioon. Üks on selge- 2007 aasta äriprotsesside ja majanduskeskkonna dokumenteerimine läheb iga päevaga keerulisemaks. Tehingute hindadele mõju avaldavaid nüansse ei pruugita enam mäletada, lepinguid sõlminud isikud ei pruugi enam ettevõttes töötada ja turusituatsioon on muutunud. Või mis veelgi olulisem- kui selgub, et kasutatud hindasid ei ole võimalik meetoditega põhjendada, tuleb tasuda tulumaksu ning igapäevaselt kasvavat intressi ja võimalik, et ka korrigeerida aruandeid.

Vaatame võimaliku tulumaksuriski ilmestamiseks järgmist näidet. Oletame, et 2007 aastal müüs Eesti ühing seotud isikutele kaupu ja teenuseid mahus 60 miljonit krooni. Kontrolli käigus asub maksuhaldur seisukohale, et ettenähtud meetodeid arvesse võttes on tehingud hinnastatud ebakorrektselt ning sobiliku meetodi järgi arvutatult oleks pidanud teenima täiendavalt 10 miljonit krooni tulu. Sellisel juhul määratakse 2007 aastasse täiendav tulumaksukohustus ca 2,8 miljonit krooni (10 miljonit * 22/78) ja tasumisele kuuluv intress 0,06% päevas ning intressilt arvestatav täiendav tulumaks (2,8 miljonit krooni maksukohustust tekitab aastas täiendavalt üle 750 000 krooni intressi- ja intressilt arvutatavat tulumaksu kohustust).

Seega tuleks seotud isikutega tehtavate tehingute hinnakujundusse ja selle nõuetekohasesse dokumenteerimisse suhtuda tõsiselt. Oluline on siinkohal märkida veel, et praktika on näidanud, et lisaks kohustusele koostada dokumentatsioon, on selline analüüs sageli abiks ka grupisiseste protsesside efektiivsemaks muutmisel ja tihti ka maksukoormuse vähendamisel.Siinkohal juhin tähelepanu veel asjaolule, et Rahandusministeeriumi poolt koostatud tulumaksuseaduse muudatused (kättesaadavad eõiguse andmebaasist) laiendavad seotud isikute ringi ning isikuid loetakse seotuks juba juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi. Seega on tulevikus regulatsiooniga kaetud veelgi laiem ring isikuid ja tehinguid.

Äripäeva seminar "Siirdehinnad: dokumentatsioon ja planeerimine" toimub 16. septembril Radisson BLU konverentsikeskuses.

Seminari lektoriks on Marko Saag, //<!-- /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"Times New Roman";}@page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;}div.Section1 {page:Section1;}-->////Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius maksukontsultant.