Ernst & Young´i avaldatud uuringu kohaselt peab kolmandik maailma kontsernidest siirdehindasid üheks suurimaks maksuriskiks. Eelmisel aastal kontrollisid maksuametid siirdehindade teemal 2/3 vastanud kontsernidest, mis on 15% enam kui 2007. aastal, mil sarnane uuring viimati läbi viidi.
Ernst & Young´i juhtivkonsultandi ja siirdehindade spetsialisti Kersti Kulli sõnul tuleb Eesti ettevõtjatel ennast üha enam naaberriikides toimuvate maksumuudatustega kurssi viia.
„Kuna majandus on vaikselt tõusuteel ning piiriüleseid kontsernisiseseid tehinguid toimub järjest enam, on äriühingud palju kriitilisemalt sunnitud jälgima, et hinnad vastaksid õiglastele turutingimustele ka teise tehingupoole riigis. Samuti võivad hinnastamist mõjutada konkreetse majandusharu turutingimused vastavates riikides,“ märkis Kull. Ta lisas, et 2011. aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt on Eesti äriühingutes oluliselt laienenud isikute ring, kellel on kohustus tehingute vastavust õiglasele turuväärtusele tõendada.
Uuringu kohaselt näitavad siirdehindasid puudutavates maksumuudatustes tõusutrendi ka arenevate turgude riigid nagu Hiina, India, Brasiilia ning naaberriik Venemaa. Viimases peakski Kulli sõnul siirdehindade turuväärtuse määramise regulatsioon lähiajal jõustuma,
„Maksuamet nõudis siirdehindade revisjoni raames ligipääsu kontsernisiseste tehingutega seotud lepingutele näiteks Soomes 88% ja Hiinas 100% juhtudest. Mõlema riigi puhul on maksuamet teinud siirdehindade kontrolli raames omapoolsed ettepanekud nende korrigeerimiseks — Soomes vastavalt 67-l ja Hiinas 100%-il kontrollidest,“ rääkis Kull.
Ernst & Young´i partneri Ranno Tingase sõnul on piiriüleselt tegutsevad kontsernid keerulises olukorras, kuna maksuametid on maksulaekumiste kaitsmisel aktiivsed ning iga riik püüab majanduslanguse käigus kahanenud „tekki“ enda poole kiskuda.
„Uuring näitab maksuametite siirdehindade alaste revisjonide sagenemist ja muutunud fookust – järjest rohkem riike tunneb huvi piiriüleste tehingute turuhindade paikapidavuse vastu, mis äriühingutele toob kaasa suureneva dokumenteerimiskohustuse,“ märkis Tingas.Tulemused näitavad, et kaks kolmandikku küsitletutest peab siirdehindasid üheks kõige olulisemaks kontserni puudutavaks maksuriskiks.
Ranno Tingase kinnitusel on hakanud muutuma ka siirdehindade kontrollimise rõhuasetus.
„Maksuametnike siirdehindadealane pädevus on oluliselt kasvanud nii Eestis kui teistes riikides ja see on kaasa toonud hulga siirdehindadega seotud maksuvaidlusi,“ Tingas.„Endiselt on maksuametnike fookuses finantstehingud ja kontsernisisesed teenused – seda just administratiiv- ja juhtimisteenuste valdkonnas. Samal ajal kui OECD vaatab üle ja uuendab siirdehindade juhendit, peavad ettevõtted olema tehingute hinnastamise põhjendamisel sammu võrra eespool.“
Ernst & Young´i 2010. aasta siirdehindade uuringu käigus viidi Consensus Research Internationali poolt läbi intervjuud, milles osales 877 ettevõtet 25-st eri riigist üle maailma. Uurimise objektiks olid ettevõtete siirdehindu puudutav praktika ja strateegiad.
Sarnane uuring viidi viimati läbi 2007. aastal, mil siirdehindade osas oli revisjoni tehtud 52% küsitletud ettevõtetes.
Ernst & Young`i uuringu leiab
SIIT.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad ja raamatupidajad on siirdehindade temaatika endale üsna hästi selgeks teinud. Lood oleks maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul veelgi paremad, kui maksumaksjad maksuametiga rohkem koostööd teeksid.
Aastaid on maksuhaldur üheks oma prioriteediks pidanud turuväärtuse kasutamise kontrollimist seotud isikute vahelistes tehingutes ehk siirdehindasid. Anname ülevaate maksuameti kontrollide käigus ilmenud peamistest puudustest.
Kuigi 2007 aastal jõustunud siirdehindade põhjalikum regulatsioon leidis esialgu küllaltki laialdast kajastamist ning mitmedki ettevõtted asusid koostama siirdehindade turuväärtuse määramise dokumentatsiooni, suhtusid paljud sellisesse kohustusse abstraktselt ja on jätnud nõutava dokumentatsiooni koostama.
Siirdehindade regulatsioonis eksisteerib nii palju vastuolusid ja lahendamata probleeme, et maksuhalduri poolt oleks üsna ebamõistlik hakata sellest regulatsioonist lähtuvalt makse määrama, kirjutab PKF Estonia vannutatud audiitor Rein Ruusalu.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.